Antud sissekandeks olen mõtteid juba ammu kogunud ning kuna teema ühel õhtul jälle üles kerkis, siis mõtlesingi, et miks mitte. Juttu tuleb siis Kanepist ja kõige selle juures katsun ma jääda võimalikult objektiivseks, sest tegelikult olen ma oma seisukoha, mis seda taime puudutab, juba võtnud.
Igatahes, Kanepil on 15 varieteeti ja osavamad on võimelised ka neid omavahel eristama, kuid oluline on see, et avamaal Eestis india kanepit (see põhiline) kasvatada ei saa, pealegi on tema kasvatamine, müümine ja tarvitamine mis tahes koguses keelatud (A. Raal - Farmakognoosia).
Droogina kasutades, korjatakse õitsvate või viljunud india kanepi ürti, vahel ka lihtsalt ladvaosi. Kanepi suitsetajatel pakub ilmselt kõige rohkem huvi marihuaana (põhimõtteliselt kuivatatud lehed) ning hašiš, mis on emastaimedelt kogutud vaik.
Aastal 2000 arvati, et maailmas on umbes 150 miljonit inimest, kes tarvitab kanepit mittemeditsiinilistel eesmärkidel (peamiselt siis eufooria ja teiste psühhoaktiivsete efektide pärast). Euroopas leidub kõige rohkem tarvitajaid Prantsusmaal, Suurbritannias ja Taanis. Kuid võrreldes Ameerika ja Kanadaga, tarvitatakse kanepit meil vähem. Arenguriikide kohta on raske mingisugust infot leida. Enamasti algab kanepi tarvitamine kuskil puberteediea alguses ning lõppeb hilistes 20ndates.
Toimeaineteks on kanepis kannabinoidid (üle 60), neist peamine THC (delta9-tetrahüdrokannabinool).
Kanepi kohta on kirjutatud mitmeid ja mitmeid artikleid ning viiteid mõnele võib leida sissekande lõpust. Alustuseks, mõtlesin, et pajatan üldiselt, mida kanepi kohta teatakse. Kanep on olnud aastasadu kõikvõimalike posijate/ravitsejate, aga ka arstide ja rohusegajate arsenalis kasutusel valuvaigistina, rahustina, isutõstjana jne. Aegade jooksul on erinevates vormides eelpoolnimetatud näidustustel kasutatud kuni 20 saj. keskpaigani, mil esimest korda tekkisid arutelud potentsiaalsest ohust tervisele ning ei läinud palju aega mööda kui nii mõneski riigis lubati kanepisaadusi kasutada vaid meditsiinilistel eesmärkidel. 60. keskpaigas suurenes märgatavalt kanepi tarvitamine Euroopas ja USAs, mille taga nähti tolleaegset valitsutevastasust ja mõttelaadi. Alates 90. on kaasaegne meditsiin kanepist järjest kaugemale läinud eelkõige ravimite pärast, mille toime ja selle kestus on paremini ennustatav.
Pärast kanepi peamise toimeaine, aga ka teiste, struktuuri kindlakstegemist ja sünteesi, tärkas inimestel uuesti huvi taime vastu. Ühtlasi oldi nüüd võimelised avastama ka kohad rakus, kuhu kanep toimib. Organismis on kahte tüüpi retseptoreid, millele kanepi produktid toimivad: CB1 ja CB2. Esimene neist asub kesknärvisüsteemis (mõjutab kognitiivseid funktsioone, mälu, valu jne) ning teine peamiselt perifeerias, mis on seotud immuunsussüsteemiga. THC on ainus kanepis olev toimeaine, mis võrdselt mõjutab nii üht kui teist. Organismis esineb ka endogeenseid kannabinoide ning on leitud, et šokolaadis on neile väga sarnase struktuuriga aineid (võib-olla selgitab see teatavat vastupandamatust heale šokolaadile). Võib-olla on oluline ka teada, et THC on palju potentsem kui endogeensed kannabinoidid.
Retseptorite avastamiega rajati tee CB retseptorite antagonistide avastamisele. Nt CB1 retseptori anatgonisti Rimonabant kasutatakse söögiisu vähendamiseks ja alkoholismist võõrutamiseks.
THC manustamine organismi on problemaatiline tänu tema halvale vesilahustuvusele. Ennustamatu on ka toime saabumine jäädes peroraalsel (suukaudsel) manustamisel (küpsised ja koogid) 30-60 minuti vahele ning andes maksimaalse toime umbes 2 või 3 tunniga. Parim viis THC manustamiseks (kineetikat silmas pidades) on suitsetamine, kuid ka siin esineb erinevusi kuna nö tehnikad ja kopsumaht on inimestel erinevad. Samas on toime maksimumi saabumine kiire (20...30 minutit).
Kuigi kanepi tarvitajatel arvatakse olevat kõrgenenud vaimsed võimed ja parem analüüsivõime, siis tarvitajaga vestlusesse astudes võib täheldada, et jutt on üldine ja detailne olukorra analüüs on võrdlemisi puudulik. Kanep võib põhjustada hallutsinatsioone, eufooriat, lakkamatut vajadust rääkida, põhjuseta naerupurskeid, samuti võib ta vähendada ajataju ja väsimust. Suureneb värvide, helide ja pindade taju ning isu. Tekib üldine heaolu ja lõõgastumistunne. Kõrged doosid see-eest põhjustavad mälu- ja tähelepanuhäireid, düsfooriat, ärevust ja paanikahäireid, kiireneb südame töö ning alaneb kehatemperatuur, väheneb motoorne kontroll ja esineb uimasust.
2. The Intersection between cannabis and cancer in the US, D. W. Bowles, et al, Critical Reviews in Oncolgy Hematology 2011
3. Cannabinoids and cancer: causation, remediation and palliation, W. Hall, et al, Lancet Oncology 2005
4. Cannabis and the Developing Brain: insights from behavior, V. Trezza et al, European Journal of Pharmacology 2008
Droogina kasutades, korjatakse õitsvate või viljunud india kanepi ürti, vahel ka lihtsalt ladvaosi. Kanepi suitsetajatel pakub ilmselt kõige rohkem huvi marihuaana (põhimõtteliselt kuivatatud lehed) ning hašiš, mis on emastaimedelt kogutud vaik.
Aastal 2000 arvati, et maailmas on umbes 150 miljonit inimest, kes tarvitab kanepit mittemeditsiinilistel eesmärkidel (peamiselt siis eufooria ja teiste psühhoaktiivsete efektide pärast). Euroopas leidub kõige rohkem tarvitajaid Prantsusmaal, Suurbritannias ja Taanis. Kuid võrreldes Ameerika ja Kanadaga, tarvitatakse kanepit meil vähem. Arenguriikide kohta on raske mingisugust infot leida. Enamasti algab kanepi tarvitamine kuskil puberteediea alguses ning lõppeb hilistes 20ndates.
Toimeaineteks on kanepis kannabinoidid (üle 60), neist peamine THC (delta9-tetrahüdrokannabinool).
Kanepi kohta on kirjutatud mitmeid ja mitmeid artikleid ning viiteid mõnele võib leida sissekande lõpust. Alustuseks, mõtlesin, et pajatan üldiselt, mida kanepi kohta teatakse. Kanep on olnud aastasadu kõikvõimalike posijate/ravitsejate, aga ka arstide ja rohusegajate arsenalis kasutusel valuvaigistina, rahustina, isutõstjana jne. Aegade jooksul on erinevates vormides eelpoolnimetatud näidustustel kasutatud kuni 20 saj. keskpaigani, mil esimest korda tekkisid arutelud potentsiaalsest ohust tervisele ning ei läinud palju aega mööda kui nii mõneski riigis lubati kanepisaadusi kasutada vaid meditsiinilistel eesmärkidel. 60. keskpaigas suurenes märgatavalt kanepi tarvitamine Euroopas ja USAs, mille taga nähti tolleaegset valitsutevastasust ja mõttelaadi. Alates 90. on kaasaegne meditsiin kanepist järjest kaugemale läinud eelkõige ravimite pärast, mille toime ja selle kestus on paremini ennustatav.
Pärast kanepi peamise toimeaine, aga ka teiste, struktuuri kindlakstegemist ja sünteesi, tärkas inimestel uuesti huvi taime vastu. Ühtlasi oldi nüüd võimelised avastama ka kohad rakus, kuhu kanep toimib. Organismis on kahte tüüpi retseptoreid, millele kanepi produktid toimivad: CB1 ja CB2. Esimene neist asub kesknärvisüsteemis (mõjutab kognitiivseid funktsioone, mälu, valu jne) ning teine peamiselt perifeerias, mis on seotud immuunsussüsteemiga. THC on ainus kanepis olev toimeaine, mis võrdselt mõjutab nii üht kui teist. Organismis esineb ka endogeenseid kannabinoide ning on leitud, et šokolaadis on neile väga sarnase struktuuriga aineid (võib-olla selgitab see teatavat vastupandamatust heale šokolaadile). Võib-olla on oluline ka teada, et THC on palju potentsem kui endogeensed kannabinoidid.
Retseptorite avastamiega rajati tee CB retseptorite antagonistide avastamisele. Nt CB1 retseptori anatgonisti Rimonabant kasutatakse söögiisu vähendamiseks ja alkoholismist võõrutamiseks.
THC manustamine organismi on problemaatiline tänu tema halvale vesilahustuvusele. Ennustamatu on ka toime saabumine jäädes peroraalsel (suukaudsel) manustamisel (küpsised ja koogid) 30-60 minuti vahele ning andes maksimaalse toime umbes 2 või 3 tunniga. Parim viis THC manustamiseks (kineetikat silmas pidades) on suitsetamine, kuid ka siin esineb erinevusi kuna nö tehnikad ja kopsumaht on inimestel erinevad. Samas on toime maksimumi saabumine kiire (20...30 minutit).
Kuigi kanepi tarvitajatel arvatakse olevat kõrgenenud vaimsed võimed ja parem analüüsivõime, siis tarvitajaga vestlusesse astudes võib täheldada, et jutt on üldine ja detailne olukorra analüüs on võrdlemisi puudulik. Kanep võib põhjustada hallutsinatsioone, eufooriat, lakkamatut vajadust rääkida, põhjuseta naerupurskeid, samuti võib ta vähendada ajataju ja väsimust. Suureneb värvide, helide ja pindade taju ning isu. Tekib üldine heaolu ja lõõgastumistunne. Kõrged doosid see-eest põhjustavad mälu- ja tähelepanuhäireid, düsfooriat, ärevust ja paanikahäireid, kiireneb südame töö ning alaneb kehatemperatuur, väheneb motoorne kontroll ja esineb uimasust.
Kanepi kasutamine meditsiinis on õigustatud vaid juhul kui on teada toimeaine, kogus ja stabiilsus ning biosaadavus. Seda võimaldab vaid isoleeritud või sünteesitud molekulide kasutamine sobivas ravimvormis. Esimene kanepist ekstraheeritud toimeainega (THC ja kannabidiool) ravim oli Sativex®, mida tänaseni kasutatakse peroraalse spreina nt vähihaigetel ja neuropaatilise valu all kannatajatel valuvaigistamiseks.
Sünteetilist THC analoogi dronabinool kasutatakse vähihaigetel, aga ka AIDSi põdevatel inimestel söögiisu stimuleerimiseks ja kehakaalu säilitamiseks. Samas on sünteetiliste kannabinoidide tootmine ja registreerimine farmaatsia sektorile kallis ja kuna sünteetilised (ainsad patenteerimisele lubatavad) kipuvad toimelt nõrgemad olema kui olemasolevad alternatiivid, siis laiemat kasutusele võttu ilmselt ei teki.
Nagu eelpool põgusalt sai mainitud, on kanepil (kanepist saadud toimeainetel) rida ebasoovitavaid toimeid, mis limiteerivad viimase kasutamist meditsiinis. Lisaks nimetatud tähelepanuhäiretele ja uimasusele (ohtlik nii endale kui teistele) esineb ka ülemäärast higistamist, kognitiivsete võimete langust (ebaselge kõne, lühi mälu puudulikkust jne). Pika aegne kasutamine vähendab inimese õppimise võimet. Suitsetajate puhul mainitakse iseenesest mõistetavalt ka kopsuvähki, kroonilist bronhiiti jm hingamisteede haiguseid, kuid kuna tavaliselt esineb kanepi suitsetamise kõrval ka nn tavalist suitsetamist, siis on mõnevõrra raske otsest süüdlast leida. Ka uuringute tulemused on ääretult heterogeensed. Kuigi on teada, et THC ei ole ei mutageenne ega kantserogeenne, on seda kanepi suits, kus sisaldub samu potentsiaalseid vähki tekitavaid aineid nagu tubaka sutski ning ligi 50% suuremates kogustes. On ka teada, et tõrva satub kopsu kuni 3 korda rohkem kui tavalist tubakat suitsetades, kuid sellegi poolest on raske panna omavahel korreleeruma vähi teke ja kanepi suitsetamine, sest uuringud toetavad nii üht kui teist poolt (teine pool = seose puudumine; näiteks on mitmed nn case studyd, mis näitavad seost kuid epidemioloogiliste uuringute tasemel kipub seos kaduma).
Mis puudutab suitsetamise raseduse ajal, siis on täheldatud, et risk lastel erinevate vähivormide tekkeks on suurenenud kuni 11 korda (fakti kui sellise jaoks siiski piisavalt epidemioloogilisi uuringuid pole). Samuti mainitakse ka eesnäärme vähi riski tõusu meestel, kes suitsetavad kanepit. Teadusel piire pole ja on uuritud isegi võimalikku vähi vastasust kanepil, kuid selles valdkonnas on kliinilisi uuringuid läbi viidud vaid üksikud ning needki puhast THCd sisaldavate infusioonidega, mis pole kaugemale jõudnud kui I faas. Krooniline kasutamine alandab ka testosterooni taset ning luteiniseeriva hormooni alanemise tõttu põhjustab ebakorrapärasusi ka menstruaaltsüklis. Ning ei saa unustada ka sõltuvust.
Kui raseduse ajal kanepi suitsetamise ja erinevate vähivormide vahel on seos veel kinnitamata, siis mõju arenevale ajule on tõestatult olemas. Kanepi suitsetamine mõjutab kõikide peamiste neuromediaatoritega seotud neuronite arengut. Erinevate ainete mõju lootele hakati intensiivselt uurima pärast Talidomiidi intsidenti. Samuti peetakse etanooli tarvitamist raseduse ajal üheks peamiseks stiimuliks, miks antud teemaga üldse tegelema hakati. Olgu öeldud, et raseduse ajal lubamatutest produktidest on tubaka, alkoholi kõrval kanep enim kasutatud aine. Kahe suure uuringu The Maternal Health Practices and Child Development Studies ning The Ottawa Prenatal Prospective Study võrdlemisel leiti, et raseduse ajal kanepit tarvitanud emade lastel esines hilisemas eas kognitiivseid häireid (puudulik mälu ja verbaalsed oskused, võimetus mõelda abstraktselt ja leida lahendusi etteantud probleemidele, tähelepanu häired jm). Olgu öeldud, et seost abortide, enneaegsete sünnituste ja väärarengutega neis uuringutes ei leitud.
Nagu loo alguses sai öeldud, on kanepi tarvitamine levinud just noorte inimeste seas. Sealt ka vajadus mõelda võimalikule kahjule lootele. Mis aga saab neist noortest/täiskasvanutest, kes ei ole parasjagu lapseootel? Mitmed uuringud (Andreasson, S., Allebeck, P., Engstrom, A ., Rydberg, U., 1987. Cannabis and schizo-phrenia. A longitudinal study of Swedish conscripts. Lancet. 2, 148 3 – 14 86; Stefanis, N.C., Delespaul, P., Henquet, C., Bakoula, C., Stefanis, C.N., Van Os, J., 20 04 . Early adolescent cannabis exposure and positive and negative dimensions of psychosis. Addiction 99, 1333– 13 4 1) näitavad, et kanepi tarvitamine, eriti varajane tarvitamise alustamine on seotud skisofreenia tekkega nagu ka madalama IQga. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on iseloomulikud luulumõtted, veider käitumine, seosetu kõne, tunne, et keegi jälitab inimest, tunde ja tunde ühes poosis seismine jm nagu amotivatsioon, energia puudus ja üleüldine ükskõiksus ümbritseva suhtes (igapäevastest asjadest võib kaduda huvi pesemise vastu). Siiski tuleb tõdeda, et erinevatel negatiivsetel mõjudel, mida kanep omab nii lootele kui täiskasvanule, on tõenäoliselt olemas ka geneetiline soodumus.
Ükskõik, milline kõrvaltoimete profiil ka ei oleks, ei saa jätta rõhutamata kanepi vajalikkust palliatiivses ravis, sest tähelepanuhäirete ja söögiisu tõusu kõrval on inimväärikus midagi, mis on neist palju kõrgemal. Nt on USAs kanep lubatud meditsiiniliseks kasutamiseks kõikides osariikides patsientidel, kes põevad vähki. Kanep aitab neil vähendada valu ja suurendada söögiisu (oli juttu eespool) kuigi efekt on suurem patsientidel, kes põevad mõnda muud kataboolset haigust (nt AIDS). Samuti on kanep omal kohal kemoteraapiast tingitud iivelduse ja oksendamise ravis, kuid pole ei Ameerika ega ka Euroopa onkoloogia seltsides sel näidustusel esmavalikuks kuna alternatiivid, nt 5-HT3 retseptorite antagonistid on efektiivsemad. Pigem räägitakse kanepist (saadused) kui adjuvandist.
Eks järeldusi peavad kõik ise tegema, kuid neile kes kanepit siiski seaduslikult (mittemeditsiinilistel eesmärkidel) tarvitada soovivad teab Wikipedia soovitada Argentiinat, kus aastast 2009 on väikestes kogustes enda tarbeks kanepi omamine lubatud, aga ka nt Belgiat ja Hispaaniat kus ühe taime kasvatamine on enda tarbeks lubatud. Ostmiseks sobib vast kõige paremini Holland. Põhjamaades tolereeritakse kanepit Christianias, Kopenhaagenis olevas asumis. Küll aga tuleb ette vaadata Rootsis, kus kanepi suhtes on nulltolerants. Alates 2003 aastast on kanepi väikeses koguses omamine lubatud ka Venemaal. Eestis on muidugi kanep illegaalne ja erinevatest karistustest, mis kanepiga võib kaasneda võib lugeda lehekülgedelt nagu narko.ee jms.
1. Cannabinoids in chronic pain and palliative care, L. Bonfa, et al, Revista Brasileira de Anestesiologia 2008Mis puudutab suitsetamise raseduse ajal, siis on täheldatud, et risk lastel erinevate vähivormide tekkeks on suurenenud kuni 11 korda (fakti kui sellise jaoks siiski piisavalt epidemioloogilisi uuringuid pole). Samuti mainitakse ka eesnäärme vähi riski tõusu meestel, kes suitsetavad kanepit. Teadusel piire pole ja on uuritud isegi võimalikku vähi vastasust kanepil, kuid selles valdkonnas on kliinilisi uuringuid läbi viidud vaid üksikud ning needki puhast THCd sisaldavate infusioonidega, mis pole kaugemale jõudnud kui I faas. Krooniline kasutamine alandab ka testosterooni taset ning luteiniseeriva hormooni alanemise tõttu põhjustab ebakorrapärasusi ka menstruaaltsüklis. Ning ei saa unustada ka sõltuvust.
Kui raseduse ajal kanepi suitsetamise ja erinevate vähivormide vahel on seos veel kinnitamata, siis mõju arenevale ajule on tõestatult olemas. Kanepi suitsetamine mõjutab kõikide peamiste neuromediaatoritega seotud neuronite arengut. Erinevate ainete mõju lootele hakati intensiivselt uurima pärast Talidomiidi intsidenti. Samuti peetakse etanooli tarvitamist raseduse ajal üheks peamiseks stiimuliks, miks antud teemaga üldse tegelema hakati. Olgu öeldud, et raseduse ajal lubamatutest produktidest on tubaka, alkoholi kõrval kanep enim kasutatud aine. Kahe suure uuringu The Maternal Health Practices and Child Development Studies ning The Ottawa Prenatal Prospective Study võrdlemisel leiti, et raseduse ajal kanepit tarvitanud emade lastel esines hilisemas eas kognitiivseid häireid (puudulik mälu ja verbaalsed oskused, võimetus mõelda abstraktselt ja leida lahendusi etteantud probleemidele, tähelepanu häired jm). Olgu öeldud, et seost abortide, enneaegsete sünnituste ja väärarengutega neis uuringutes ei leitud.
Nagu loo alguses sai öeldud, on kanepi tarvitamine levinud just noorte inimeste seas. Sealt ka vajadus mõelda võimalikule kahjule lootele. Mis aga saab neist noortest/täiskasvanutest, kes ei ole parasjagu lapseootel? Mitmed uuringud (Andreasson, S., Allebeck, P., Engstrom, A ., Rydberg, U., 1987. Cannabis and schizo-phrenia. A longitudinal study of Swedish conscripts. Lancet. 2, 148 3 – 14 86; Stefanis, N.C., Delespaul, P., Henquet, C., Bakoula, C., Stefanis, C.N., Van Os, J., 20 04 . Early adolescent cannabis exposure and positive and negative dimensions of psychosis. Addiction 99, 1333– 13 4 1) näitavad, et kanepi tarvitamine, eriti varajane tarvitamise alustamine on seotud skisofreenia tekkega nagu ka madalama IQga. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on iseloomulikud luulumõtted, veider käitumine, seosetu kõne, tunne, et keegi jälitab inimest, tunde ja tunde ühes poosis seismine jm nagu amotivatsioon, energia puudus ja üleüldine ükskõiksus ümbritseva suhtes (igapäevastest asjadest võib kaduda huvi pesemise vastu). Siiski tuleb tõdeda, et erinevatel negatiivsetel mõjudel, mida kanep omab nii lootele kui täiskasvanule, on tõenäoliselt olemas ka geneetiline soodumus.
Eks järeldusi peavad kõik ise tegema, kuid neile kes kanepit siiski seaduslikult (mittemeditsiinilistel eesmärkidel) tarvitada soovivad teab Wikipedia soovitada Argentiinat, kus aastast 2009 on väikestes kogustes enda tarbeks kanepi omamine lubatud, aga ka nt Belgiat ja Hispaaniat kus ühe taime kasvatamine on enda tarbeks lubatud. Ostmiseks sobib vast kõige paremini Holland. Põhjamaades tolereeritakse kanepit Christianias, Kopenhaagenis olevas asumis. Küll aga tuleb ette vaadata Rootsis, kus kanepi suhtes on nulltolerants. Alates 2003 aastast on kanepi väikeses koguses omamine lubatud ka Venemaal. Eestis on muidugi kanep illegaalne ja erinevatest karistustest, mis kanepiga võib kaasneda võib lugeda lehekülgedelt nagu narko.ee jms.
2. The Intersection between cannabis and cancer in the US, D. W. Bowles, et al, Critical Reviews in Oncolgy Hematology 2011
3. Cannabinoids and cancer: causation, remediation and palliation, W. Hall, et al, Lancet Oncology 2005
4. Cannabis and the Developing Brain: insights from behavior, V. Trezza et al, European Journal of Pharmacology 2008
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar