Tervist!
Mul on nüüd 5 nädalat olnud au veeta aega Vahipataljoni territooriumil olevas Tervisekeskuse Meditsiiniväljaõppekeskuses. Nooremallohvitseride baaskursus (NABK) lõppes oktoobris ja olen nüüd erialakursusel. Minust saab esialgu rühmaparameedik ent olgu öeldud, et võrdlemisi kindel plaan on edasi minna ka kompanii- ja vanemparameediku kursustele. Loodame, et võetakse... Rühmaparameediku kursus lõppeb 16. jaanuaril ja kuigi head hinded ei ole selle absoluutseks eelduseks, vaid vaja on ka "juhi" omadusi, siis umbes samal ajal peaksin ma kätte saama ka oma 2 (nooremseersandi) triipu.
Õpe on meil päris intensiivne ja esimese hooga küllaltki teoreetiline. Olen saanud päris mitu kilomeetrit vana rasva peal libiseda, aga on olnud ka üksjagu meeldetuletamist ja ka juurdeõppimist. Vahel ununeb tegelikult, et olen Kaitseväes kui mõnda akuutset haigusseisundit või i/v manustatavat ravimit käsitletakse. Valusa hoobina tagumikku tuleb tõsiasi muidugi meelde kui jälle mõne tobeda teo pärast kompanii peale kutsutakse ja epistlit peetakse teemal, mida ma oleksin võib-olla vajanud üks 10 aastat tagasi, kuid mis praegu kohe kuidagi ei inspireeri.
Inspireerivad aga kanüleerimise praktikumid, nööripääste ja ilmselt ka kiirabivahetused. Võimalus laskuda 15 m kõrguselt või teha midagi muud taolist, mille otsa muidu nn tsiviilelus ei satu. Need pisiasjad varjutavad veidi tõsiasja, et veel kuus kuud veel ei ole ma iseenda peremees. Päris ausalt, ma arvan, et parameediku väljaõppel saadud teadmised on ühed vähestest kui mitte ainsad, mida hilisemas eluski pärast kaitseväge rakendada annab. Kui muidugi välja jätte need põhjalikud oskused erinevate kodukeemia kategooriasse kuuluvate lahustega.
Tallinnas peab oskama vene keelt. Umbes nii võtaks ma kokku oma esimese kiirabivahetuse. Rõhud saan ma mõõdetud ja veeni kanüleeritud ja ravimite kohta oskan ma ka küllaltki palju öelda, kuid vene keelt ma ei räägi ja nii jääb suur osa jutust mulle brigaadi ja patsiendi/brigaadi ja haiglapersonali jne vahel arusaamatuks.
Eelmises sissekandes kirjutasin sellest kuidas sõdurid peavad ilma tundma samahästi kui vaenlast, oma relva ja koristusvahendeid. Sõdurid ja riietumine on pea sama keeruline ja täpsust nõudev valdkond. Arvan, et isegi padjaklubi Laura jääks selle pidevalt muutuva riietumisreeglite muutumisega hätta. Talvejopet ja -mütsi saab kanda nii mitut erinevat moodi, et silme eest võtab kirjuks. Üks vahe tuli peaaegu igapäev mingi täpsustus.
EKV võiks sama palju tähelepanu pöörata ka oma IT võimekusele. Reedel oli ohus loengute läbiviimine kuna üks server oli maas. Kujutage ette, üks server halvab kogu väeosa töö. Veel hullem, ligipääs oli ka meie väljalubadele piiratud. Selles osas oleks minu meelest ammu aeg üle minna ID-kaardipõhisele süsteemile. Jõuan väeossa ja panen kaardi lugejasse ja kui reedel jälle välja saan, siis registreerin end välja. Üli lihtne ju ... Ei, oota ja hoia mingit paberlipikut. Peeasi, et Javelinid saime kalli raha eest...Kogu Eesti võitis sellest.
Tallinnas peab oskama vene keelt. Umbes nii võtaks ma kokku oma esimese kiirabivahetuse. Rõhud saan ma mõõdetud ja veeni kanüleeritud ja ravimite kohta oskan ma ka küllaltki palju öelda, kuid vene keelt ma ei räägi ja nii jääb suur osa jutust mulle brigaadi ja patsiendi/brigaadi ja haiglapersonali jne vahel arusaamatuks.
Eelmises sissekandes kirjutasin sellest kuidas sõdurid peavad ilma tundma samahästi kui vaenlast, oma relva ja koristusvahendeid. Sõdurid ja riietumine on pea sama keeruline ja täpsust nõudev valdkond. Arvan, et isegi padjaklubi Laura jääks selle pidevalt muutuva riietumisreeglite muutumisega hätta. Talvejopet ja -mütsi saab kanda nii mitut erinevat moodi, et silme eest võtab kirjuks. Üks vahe tuli peaaegu igapäev mingi täpsustus.
EKV võiks sama palju tähelepanu pöörata ka oma IT võimekusele. Reedel oli ohus loengute läbiviimine kuna üks server oli maas. Kujutage ette, üks server halvab kogu väeosa töö. Veel hullem, ligipääs oli ka meie väljalubadele piiratud. Selles osas oleks minu meelest ammu aeg üle minna ID-kaardipõhisele süsteemile. Jõuan väeossa ja panen kaardi lugejasse ja kui reedel jälle välja saan, siis registreerin end välja. Üli lihtne ju ... Ei, oota ja hoia mingit paberlipikut. Peeasi, et Javelinid saime kalli raha eest...Kogu Eesti võitis sellest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar