Kebabnekaise och höjdare

Hej!

Sellised prohvetid siis siin...

Pilt on tehtud ühes tunnelis, mis Flogsta lähedal oleva kiirtee alt läbi läheb. Väga põnev mu meelest ja mõtlen endamisi, et kas nood tundmatud prohvetid ka midagi tulevaks aastaks ennustavad. 

Sel kuul pidavat mul ühe horoskoobi järgi olema võime rääkida lindudega. Paraku ei pidavat linnud väga põnevad vestluskaaslased olema ja õnnetuseks ei ole saanud seda ka proovida. Kui see nii siiski juhtub olema, siis võib see üks varblane peos ühineda 10 teisega metsas või siis tuviga katusel, sest üle kahe korra ma "Polly wants a cracker" kuulata ilmselt ei jaksa.
Kui nüüd edasi minna selle juurde, millega ma oma viimaseid vabu päevi sisustanud olen, siis olen töötanud. Nii reede kui laupäeva öösel käisin Pharmenis tööl. Laupäev tundus justkui väga lihtne olevat. Meie mõistes ekvaatoripidu tähistas vaid 18 apotekare programmi läbijat, kuid nii ta päris ei olnud. Afterpartyle oli oodata 11 inimest, kes lubatud 22 asemel ilmusid nii umbes 23 ajal välja ning kuna meid 3 tol õhtul tööl oli, siis olin mina see, kes neid ootas. Üks noormees pärast tänas ka, et ma nii kaua viitsisin seal ukse juures istuda, aga välja mulle ei teinud. Samas oli see ainus märkimisväärne ebameeldivus. Kuna ma kassat alla pubis eriti ei tunne, siis seal ma olema ei pidanud, mis tähendas üsna pingevabat õhtu teist poolt. Öösel koju jalutades rääkis Manne, et ta teadvat mingeid iraaklasi, kes tahtsid kebabibaari avada, ent kuna ainus sõna, mida nad Rootsi keeles teadsid, oli Kebnekaise, siis baari nimeks saigi Kebabnekaise... Manne on äge. Hästi rõõmsameelne noormees Iraagist, kes tuli siia 4 ja pool aastat tagasi. Laulab Araabia keelseid laule ja on muidu muhe...

kraanikauss nr 1

kraanikauss nr 2

Selline pilt avanes mulle laupäeval ja kuigi pilt on ka palju hullem olnud, siis selline on ka päris tihti ja hoolimata Erika jutust, et varem oli hullem, ei suuda ma seda pilti aktsepteerida. 

Puu mu kooliteel...

Nagu esimene pilt ka ütles, siis talv on lõpuks ka siia jõudnud ja pidavat siin olema vähemalt kuni Lucia päevani. Siinkohal oleks paslik rääkida Uppsala-Lucia valimistest. Võitjaks osutus lühikeste, tumedate juustega neiu, mis on peaaegu skandaal. Tavaliselt võidab ikka maani blondide juustega sinisilmne neiu, aga seekord mitte. Iinagi avaldas pettumust ja oma küsimusele, mis seal vahet on, ma selget vastust ei saanud. Veider ja vaat et silmakirjalik suhtumine ühiskonnas, kus kedagi ju ei diskrimineerita.

Veidi talveidülli...

Pühapäeval oli esimene advent ja Uppsalas tähistatakse seda ilutulestikuga. Lossi juurde ma minna ei plaaninud, ent oma maja katusel oleks kenasti näinud, usun ma. Nii siiski ei läinud, sest poes läks oluliselt kauem aega kui plaanisin ja ei tea miks. Enda meelest oli plaan selge, mida otsima lähen, ent poe uksest väljudes kuulsin mingeid pauke ning nurga taha tõtates nägin ka natuke värvi ja seejärel kella vaadates oli selge, et olin hiljaks jäänud. Needsin end maapõhja, et neid jõuluküünlaid nii kaua vaatasin ja mitte ühtegi ei ostnud. Pärast jupp aega vaatamist, otsustasin, et vaarikalõhnaga teeküünlad, mis mul kapis on eelmistest, kõlbavad ka. Too üks rakett, mis üle metsatuka nii kõrgele ulatus, et ka mina seda nägin, oli väga kena. Kuulsin ka Euphoriat mängimas ja hiljem juhtusin Facebookis nägema videot, mis lossi juures tehtud, ning osa etendusest sisaldas endast kahe (ilutulestik+Loreen) kombineerimist. Veidi liiga palju on juba seda. Kritiseerida seda aga ei saa, sest ka olümpialt medaliteid toonud meie sportlastele lauldi "Kuula-t". Kokku ei sobinud need kaks kuidagi, aga see on minu arvamus. Eurovisioon on siin ka teistlaadigi pingeid tekitanud. Toimub ju teine Malmös, mitte Stockholmis ja üldiselt kaob mul isu sel teemal pikalt suhelda, kui Stockholmi kasuks räägib mõne meelest see, et see mõni ise elab Stockholmis ja Stockholm on ju Stockholm. Samas, jälle midagi, mida saab koduski kogeda. Olete tähele pannud, et Tallinnasse on alati lühem tee kui sealt mujale (tegu ei ole muidugi reegliga).

Prohvetid tegelevad lisaks ennustamisele ka argimuredega kuigi jõulukuul tundub eriti julm kutsuda inimesi üles puid istutama kui paljud endale ju jõulupuud koju ihalevad.

Johannes Rousseau pilt esimesest advendist Uppsala lossi juures..

Tolle mehe pildid on müügil ka siin ühes galeriis ja eks see minust veidi naiivne oli uskuda, et need ka mulle võiks taskukohased olla. Pilti ei ostnud, kuid jalutuskäik oli tore, sest kuskilt maalt hakkas ka lund sadama ja pähe tulid head mõtted jõuludest. Kunagi kui rikkam olen, siis võin isegi ühe originaali omale koju viia.

...

Mõnikord ma mõtlen, et nende rataste omanikud on kindlasti kuskil teises maailmaotsas juba ja nii need vaesekesed seisavad siin ja seal.

Pildistasin seda punast autot...

Tegelikult jäi mulle muidugi silma too Palestiina lipp ent kui küsiksite mu käest, miks ma sellest pilti tegin, siis päris selget vastust ei oska anda. Võib-olla meenutas see veidi trööstitu olemine kogu nende riigi olemist. Võib-olla oli asi hoopis selles, et ma ei olnud kindel, et ma Palestiina lippugi pildistan. Sellega tuleb mul mulle meelde üks pisike detail, mis mind Rootsi keele loengutes häiris. Nimelt küsis Lillemor ikka, kuidas teistes riikides olukord on ja kui alguses tundis ta huvi vaid Soome ja Saksamaa vastu, mis nende riikide õpilaste proportsiooni arvestades on ju normaalne, siis lõpus saime meiegi tähelepanu. Paraku pöördus ta ühe Kasahstani neiu poole küsimusega: "Kuidas teil Venemaal on?" Ei usu, et neid palju oli, keda see häiris, aga mind kindlasti.
Rootsi keeles oli eile eksam ja kuna ma kohaliku bussisüsteemi sõber ei ole eelkõige hinna, aga ka selle pärast, kuidas see süsteem toimib, siis otsustasin toimumiskohta jalutada. Ei tea ju kunagi, kuhu nii sattuda võib ja milliseid arhitektuuripärleid kuskil magistraalilt veidi eemal leidub. Külm veidi näpistas ja pärleid ei leidnud, ent jalutuskäik ju halba ikka ei tee. Teepealt võtsin ka "Metro" kaasa, mis on kohalik ja nii mõneski riigis tasuta jagatav ajaleht. Eelkõige võib sellega kokku puutuda erinevates metroodes ja raudteejaamades kui ma ei eksi. Eksam läks ka hästi ning siiani on õpingutega üleüldse hästi läinud.

Vaesed pardid ja muud sõbrad arvasid, et ma peatusin vaid selleks, et neile süüa anda, ent said pettuse osaliseks kui ma seal vaid nende kesist lompi pildistasin.

Mõtlesingi täna veidi linnapeal jalutada kuna veel on viimased vabad päevad enne statsionaarse kooli algust ja toas ei taha ju nii võrratu ilmaga üldse olla. Ei teagi, mis ajast mulle külm kui selline sümpatiseerima on hakanud. Igatahes olen siin veidi uurinud ja kuulsin, et Kaugel põhjas pidavat apteekreid hädasti vaja minema ja kui kooli ükskord lõpetan, siis võib reaalsuseks saada, et mõne aja veedan kaugel kus öö ja päev kestavad mitu kuud.... 
Neljapäeval algab aine, mida ise kõige rohkem pelgan eelkõige sellepärast, et õpetamine toimub Rootsi keeles, aga ma rahustan end sellega, et nad ei oleks mul eales lubanud seda võtta kui nad veendunud oleks, et ma sellega hakkama ei saaks. Võib-olla neid ei huvita? Ei tea, aga teisalt on põnev ka, sest tegu on ju omamoodi väljakutsega ...
Leidsin nädalavahetusel ühe ime hea seriaali "Why Poverty" ja kuna mul seda vaba aega käes praegu on siis nii mõnegi osa olen ära vaadanud. Soovitaks hea meelega, sest www.svt.se on see seriaal veel kuu aega tasuta vaadatav, ent on see ju Rootsi keeles. Kogu seriaal üritab selgitada, miks meie maailm on praegu selline nagu ta on. Mõni osa on üldisem, mõni on vähe isiklikum. Näiteks üks osa rääkis vaesuse ajaloost, teine aga ühest Hiina noormehest, kes hoolimata oma haridusest on endiselt üsna näruses seisus. Lugu korruptsioonist ja kõigest muust..

Veel lumeidülli

Kes jõuluks surströmmningut soovib, peab aegsasti teada andma... Seniks nautige talveilma kuni seda on ja olge ikka ettevaatlikud ka.. Lõpetaksin sellega, et olen sissekannet kirjutades pea pool kotti klementiine ära söönud...