pühapäev, 6. jaanuar 2013

Eestimaa pea ja Eestimaa julgus, Eestimaa rüht, nii tähtis me pealinn Tallinn...

Hej!

Olen tagasin oma ühikatoas ja asjad on kenasti nüüd lahti pakitud. Mõtlesingi, kuidas need kohvrid nii rasked said, aga võtsin endale mitme aja jagu hommikusööki kaasa ja vanaema hapukurkide ja kõrvitsa üle on ka hea meel. Šokolaadi asemel võtsin ka sprotte kaasa, muidu ei jäägi mulle hambaid suhu suveks ja mis ma ilma nendeta teen? Sama hästi võiks ju J. Lo ilma oma tagumikuta elada. Aga seksistlikelt võrdlustelt edasi minnes...
Vahepeal oli mul ju väga tore. Sain mööda Eestimaa teid ringi sõita ja käia kahe nädala jooksul rohkem hambaarsti juures kui kahe viimase aasta jooksul kokku. Milline jõul! Tartus sõime koos šokolaadikooki ja mis kõik veel. Lugesin läbi ka ühe Eesti keelse raamatu vahelduse mõttes. Nimeks oli sellel Kaleva surmalend. Raamat nii väga seda surmalendu ei kajastagi kuivõrd olustiku 1940ndatel Soomes ja natukene ka Eestis. Päris põnev oli! Kes ise seda faktikogumikku läbi ei taha töötada, siis käsitleb see ühte Soome reisilennukit, mille Nõukogude Liit Eesti õhuruumis alla tulistas. 
Aastavahetusel oli ikka väga kiire ja ei saanudki aru kui juba 2013 käes oli. Aitäh siinkohal Lindi ja Tarbatu rahvale selle kena koha ja mõnusa seltskonna eest. Tunne oli täpselt selline, nagu ma ei olekski vahepeal ära olnudki. Sama hea nagu vanasti.
Kodus olles oli võimalus end televiisori taha unustada ja mida kõike meile sealt ei pakuta. Enamasti ikka seda, et mida ikkagi toob see 2013. aasta. Mõni ennustas, et risti ja viletsust ja Igor Mang lausa nõudis mingit risti, nimelt jumalasõna esmaspäeviti riigikogusse. Nojah... Meil käibki liiga palju poliitikuid parlamendis. Ajame need viimased ka sealt ära. Samas, võib-olla on just see, mida nad vajavad. Kuulda natuke headusest ja isetusest.
Hommikusöögi kõrvale vaatasin ära portsu Disney multikaid ja üritasin ka õppida. 
Lõhkusin veidi kodus puid ja oligi aeg laevale jälle minna. Kuigi mul selle vihma üle ei olnud hea meel, siis Tallinna tänavatel oli oma kahe tonnise kohvriga siiski hea minna ilma lumeta, sest need pisikesed kruusakivid olid juba piisav nuhtlus. Kisuvad ennast sinna ratta vahele ja ei saa enam edasi ega tagasi.  Tallinnas on muidu kõik kenasti jala ja käe juures nii, et poole tunniga olingi sadamas. Ja peas kõlab viisijupp:"Õismäe ring ja laulude kaar, raekoja kivid ja tornide vaated .. see me pealinn Tallinn..." 
Ühel päeval vaatasin ühte ülinaljakat rootslaste teleseriaali Gäster med Gester (eesti k. "žestidega külalised "aka midagi aliase sarnast) ja seal üks mees laulis ühte laulu Stockholmist. "Stockholm minu südames, luba mul sulle laulda ... jne". Mõtlesin, et ei tea, kas Tallinnast ka selline laul on? Ja ongi... Mu oma peas sellised viisjupid tühjast õhust ei teki ju.
Lõpetuseks nad mõlemad siia ka lisan. Kuid enne peab tõdema, et tuba lõhnab nii nagu siis kui ma siit lahkusin ja aasta tõotab tulla huvitav ja tegude rohke. Muidugi jätkan ma ka kirjutamist.





Hej hej ja kuulmiseni...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar