Heal lapsel mitu nime

Tjena!

 Rootsis on kombeks oma lapsele panna rohkem kui üks eesnimi. Danieli puhul tuleb enne perekonnanime veel Fredrik-Oskar ja Viktoril Erik-Emanuel. Sageli mingisugust väga kaugele ulatuvat põhjust, nagu perekonnatülid või vanavanemate austamine, sellele ei ole. Lihtsalt nii tehakse. Kentsakas kogu selle loo juures on muidugi see, et kui ma teinekord puhtast uudishimust küsin, siis nii mõnigi peab pikalt mõtlema, enne kui ta mulle oma nime suudab öelda. Nimede lainel veel jätkates, siis pärast printsess Estelle'i sündimist vähenes nime kasutamine kogu Rootsis kuigi oodati vist, et populaarsus hoopis tõuseb. 

Olnud nädalal on minu jaoks olnud suurim muutus see, et ma alustan vaikselt oma teadusprojektiga siin ja hoolimata tõsiasjast, et ma sain endale Farmakognoosia (teaduse ravimtaimedest), ei puutu ma ühegi taimega kokku. Keskendun hoopis ühele ussile, kes siin ja seal maailmas elab ja väga võikal viisil oma ohvreid tapab.  Videot saab vaadata siit: http://vimeo.com/13829966. Teadlaste väitel on teine nii mürgine, et ega keegi teda eriti süüagi taha. Aga mis ta siis ikkagi teeb? Leides sobiva ohvri, paiskab ta oma suust välja "keele", mille ümber oma ohvri mässib. Läbi selle eritab ta saaki mürki, mis halvab närvid, et siis seejärel teine alla neelata. Osad on ka sellised, kes selle "keele" tipus asuva astlaga ohvri läbistavad ja siis ensüüme viimasesse süstivad, et kogu keha sisu lahustada ja nö ära juua. 

Umbes selline siis... Video aitab asja paremini mõista (Internet)

Kasvavad teised kuni 50 meetri suuruseks, aga need on üksikud erandid. Aga mis mina temaga teen? Õnneks mitte midagi. Temalt on eraldatud RNA ja selle abil kavatseme sünteesida peptiidi, mida peame peamiseks toimeaineks tema mürgis, lähtudest järjestusest, mis saadi mürgi uurimisel. Jõle tegelane elab ka Läänemeres, aga inimesele ta ohtlik pole. Elust laboris veel nii palju, et kell 10 ja 15 on kohv ja rõhutati, et seda lausa piiramatus koguses. 

Teaduse juurest olme juurde suundudes tahaksin veidi rääkida meie uuest koridorikaaslasest Enzost, kes on Itaaliast. Mind hämmastas(b siiani) tema abitus ja kuigi ma ei ole just musternäidis inimesest, kes kõik oma mured kõige praktilisemalt lahendab, siis sellised probleemid nagu temal, seljatab üks keskmine eestlane küll üsna noorelt. See, et ta filterkohvi ei oska teha, on peaaegu et mõistetav, kuid kui ta ütles, et ei tea, kuidas veekeetjat ja rösterit kasutada, hakkasin vaikselt juba kaasa tundma. Viimane nullis ka minu plaani kord nädalas poes käia kui ta ütles kuskil nädalakeskel, et tal on kõht tühi, aga te ei tea, mida ta poest ostma peaks. Inimesed muidugi ongi erinevad ju ja eks ta teeb suuri samme, aga ikkagi. Ebameeldiva omadusena tema puhul tooksin välja selle, et ta annab tänaval üsna häälekalt märku kui mõni neiu (loe: kõik neiud) mööda lähevad. Seisneb see siis vilistamises või litsalt mõne tobeda märkuse nagu "hei kena beib" või "See oli küll maailma kõige ilusam neiu" tegemises.

Olen üldiselt sel nädalal uskumatult laisk olnud ja lihtsalt olnud. Vahel on tore, aga pikalt ei jaksaks. Eile käisingi nt Astridil külas, kes elab kadestamisväärses kohas otse ülikooli peahoone kõrval. Väga hubane korter ja nagu päris kodu. Maalid seinal ja vaip maas. Tal läheb hästi ja rääkisime Eestist ja inimestest ja plaanidest ja olemisest ja oma keeles on see ju eriti meeldiv. Ei suutnud võimalust kasutamata jätta ja astusin läbi ka oma lemmik raamatupoest ja enda suureks rõõmuks ning Teele kohvri suureks kurvastuseks avastasin, et niigi olematule hinnale lisandub 25% üliõpilassoodustus. Lugege nüüd armsad vanade raamatutega kauplejad Eestis, kes te katkiste nurkade ja rebenenud lehtede eest palju eurosid tahate saada! 

Mõtlesin siin pikalt, mis filmi ma pakun rootslastele meie sünnipäeva puhul ja jäin siiski "Laulva Revolutsiooni" peale pidama. Miks? Mis siis, et pole võib-olla päris meie ja on selline nagu ta on, aga vähemalt räägivad enamus inglise keeles ja mis ma seda "Püha Tõnu kiusamist" ikka reklaamin. Ei taha seda isegi ju teist korda vaadata... 

Pakun Kalevi šokolaadi ka ja Vana Tallinnat. Võib-olla küpsetan isegi koogi, aga eks paistab, mis see elu siin toob.  Muide šokolaadi söömine ja piima joomine pidi suurendama võimalust saada Nobeli Preemia. sellega tahakski öelda, et postiaadress on mul sama ja hetkel ei ole kedagi, kes Kaie ja mu vanematega parima pakisaatmise esikoha pärast heitlevad.

Hälsningar!