Õige üliõpilane

Hejsan!

Alustuseks veidi pildimaterjali ja siis mõni sõna juttu ka. 

Väike vahva oravapoiss

Ei ole plastiliin, vaid maisitärklis, tilk vett ja toiduvärv, pildilt paistab ka mu katkise kõrvaga kruus (uut ei muretse enne kuni see päris otsa ei lõppe)

Heimstaden saadab alati igasuguseid murekirju...

Kommentaariks nii palju, et oravaid näen ma siin palju ja ma tegelikult ei teagi, miks ma neid pilte siia üles laen, sest mul ei ole ju midagi juurde lisada ja teab mis ilusad need pildid ju ei ole, aga mine tea, milleks see hea on. Maisitärklisega oli jah selline lugu, et Erika teadis rääkida, et kui üleval olevad komponendid kokku panna, siis saab sellise segu, mis kokku surudes on nagu kivi, aga kui jõudu mitte rakendada, siis voolab. Heimstadeni kiri ei olnud eduka uue aasta soov, vaid meeledetuletus, et tulekustuteid peaks kasutama ainult tõelise ohu korral. Nimelt tühjendati üks öö mitmed lihtsalt meie trepikotta. Kirjas lubati ka politsei kutsuda, aga kõige toredam on see, et Rootsis oleks ebaseaduslik kõiki karistada ühe inimese tegude eest, ehk siis mingid sõidukulud jms kõigi kraesse kirjutada, aga küsimustele peaks sellegi poolest vastama. 

Aga nüüd pealkirja juurde. Mul oli reedel eksam ja ma olen kindel (ma tean, et ma jauran iga kord, aga seekord päriselt), et see läheb kordusele. Natukene lohutas muidugi, et 10 minutit enne kirjutamise ametliku aja lõppu (loe: 4h ja 50 min mõtlemist/kirjutamist), oli hinnanguliselt 60-70% õpilasi veel kohal. Ei olnud lihtne eksam ja mis seal ikka. Võib-olla õnnestub ka mul nüüd õigeks üliõpilaseks saada. Vahet pole, kui uuesti siis uuest. 

Samal ajal naudin ma oma kahepäevast vaheaega. Nimelt ei ole siin nagu meil, et kui jaanuaris kõik eksamid tehtud, siis kuni veebruari alguseni võib mõnusalt laiata kuskil. Ei! Homme algab jälle kool ja seda kuni juunikuuni välja. 

Harjutan siin ka vaikselt keeletestiks, millest ma kuskil kindlasti rääkinud olen. Testi nimi on TISUS ja õnnestumise korral võin kõrghariduse omandamist Rootsis jätkata soovi korral Rootsi keeles (teen seda juba praegu ju, ent siis oleks asi ametlik). Test koosneb kolmest osast: rääkimine, lugemine ja kirjutamine ning seda viimast ma siin veidi oma lahke rootsi keele õppejõu abiga harjutangi. Test ise on 7. mail ja eks ma siis tean  rohkem selle kohta rääkida.

Nädala sees vahetasin ka korpi ja olen nüüd Kalmari nationi liige ning ega see ju suurt midagi tähendagi. Võib-olla õnnestub lihtsalt Astridiga rohkem kokku saada ja vahelduse mõttes ka Eesti keeles rääkida, sest tema on nimetatud korbi liige ja üsna aktiivne ka seal. Registreerimisel selgus, et tolle neiu, kes mu andmeid arvutisse trükkis, vanaema on Eestist, aga eks see Läänemeri ongi ju natuke kitsa võitu. või kuidas?

Tähits päev on ka ju tulemas ja ma ei plaani 95 tamme siia kuskile istuda (vähemalt mitte nüüd), vaid veidi Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva söögiga tähistada. Selleks on ülesanne teile, kes te siiani oma lugemisega jõudnud olete ja mulle abiks tahate olla. Soovitage midagi meie nn köögist, mida siin pakkuda, aga midagi sellist mille komponente saab vajadusel ka postiga saata ja mida on kerge valmistada. Ise olen muretsenud veidi Vana Tallinnat. Šokolaadi Kalevilt sõin kahjuks ära, aga see on endiselt plaan ja ärge seda soovitage. Kindlasti ei hakka ma siin ka sülti keetma ja siga tapma, et verikäkke teha. Kirjutan sellest praegu, et veidi ajavaru ka jääks.

Ahjaa, peaaegu ununes, et me ei saanudki neiusid Islandilt ja Norrast, vaid hoopis ühe noormehe Itaaliast (õpib muide farmaatsiat) ja neiu Türgist. Ei oska nende kohta suurt midagi rääkida, kui seda, et too Itaallane on üsna organiseerimata ja inglise keele pagas on tal ka 3 kuud Ameerikas. Tal saab raske olema, aga kõik on võimalik. Oli teine veidi pettunud näoga kui ma ütlesin, et ma ei tea, kust ta siit kanepit osta saab. Pärast reedet ma neid näinud ei ole ja roostlased ütlesid kõige selle peale, et kõik võiks rohkem minu moodi olla. 

Hej så länge...