Who's gonna save the world

Tjena!

Ma peaks vist oma sissekandeid ka ise teinekord lugema kuna ükspäev avastasin, et olen oma päevikusse sama päeva kohta kaks sissekannet teinud. Mõlemad olid üsna sarnased, mis tähendab, et kaduva mälu foonil ei ole mul skisofreeniat kujunemas... Aga mis sellest, ühe asja muudan küll ära. Nimelt hakkavad pildid jälle mu tekstide sees ilmuma. Igatahes, mis ma siis viimasel nädalal tegin. Esmaspäeval oli meil rahvusvaheliste farmaatsiaüliõpilastega International Fika. Kahjuks kohale tulid erinevatel põhjustel vaid pooled, kuid eks 

Selline sai siis see Eesti lipu saatus... Need postkaardid olen siis
viimase kuu või kahe jooksul saanud

see oli nende kaotus, sest maja kulul pakuti meile kahte erinevat sööki menüüst ja ühte jooki. Viimane lause kõlab väga totakalt, ent mina võtsin kaks erinevat kooki ohtra vahukoo-rega, millesse nad siin suhkrut ei armasta panna ja tassi kohvi. Osasid ma juba teadsin ja jutustasime niisama tühjast tähjast, farmaatsiast siin ja seal. Teadmiseks teadmatutele, et tulin siia programmiga Nordplus. Algselt põhjamaid ühendav pro-gramm laienes ka Eestile. Tahate teada, miks? Et kindlustada toetuste saamine programmile. Ei mingeid üllaid sõnu ega lilli ega midagi. Oskasin selle peale oma mätta otsast kosta vaid seda, et win-win situation. Üritus toimus imekaunis Pharmeni peosaalis ja kestis meeleolukad 2 tundi mu jaoks kui teatasin, et pean minema. Lubasin Robinile, et kohtume kell 19. Ica (toidupoe kett) juures ja läheme teeme ühe sörgi. Mõnus trenn oli, kuid minu jaoks veidi aeglase kulgemisega, mis ei ole case aasta pärast kuna trenn ei ole, vaat et enam kohe üldse, päevaplaanis. Igatahes sörkisime linnametsas, kuhu olen koguaeg tahtnud sportima minna. Seal tegi Robin mulle ettepaneku ühineda ka nende spordiklubiga (farmaatsiaüliõpilaste spordiklubi nende oma üliõpilasliidu juures, mille liiga ma ka nüüd ise olen. Loodan, et TÜRS-is sellest probleeme ei tule :D). Mis see klubi teeb? Täpselt ei teagi, selles mõttes, et siin kooruvad igapäev mu jaoks mingid uued asjad välja. Kuid esialgu käime me iga neljapäev innebandy-t (saalihokit) mängimas. Neljapäeval oligi esimene kord minu jaoks. Koolimaja, kus mängime, väga kaugel ei asugi. Kõlbab jalutada küll. Küsisin Robinilt, et kas pesemisvõimalus on olemas ja ta vastas, et on, aga keegi ei kasuta, sest siis peavad kõik kõigi järele ootama :D. Kõik tulevad ja lähevad enam vähem ühel ajal ja nii on aus kui kõik pesevad oma kodudes. Ma esimese hooga seda mõttelaadi ei laksa, aga mis seal ikka... Oi, aga piinlikke asju juhtus ikka ka. Ja ma panen need siia kirja vaid sellepärast, et näidata teile, et ükskõik kui väga ma ei püüa, siis mõni asi ei muutu vist kunagi. 

 Igatahes, ega keegi mulle täpselt ei seletanud, mis toimuma hakkab. Tegime väikese soojenduse ja üks hetk heideti kõikide kepid ühte hunnikusse (mina ostsin endale ka, kuid kõige odavama, eirates poemüüja soovitusi võtta ikka see, millel on viimseni lihvitud omaduset ja bla-bla...) ja üks jaotas need jälle rõõmsalt laiali. Minu ette ei sattunud minu oma ja mõtlemata!!! haarasin selle enda kätte ja mõtlesin, et äkki on nii mäng põnevam või võrdsem, kui mingi suvalise kepi saad, aga ei. Meid jaotati nii võistkondadesse. Piinlik, eks :D. Läksin siis oma võistkonna juurde, kuid õnneks olin ma vist ainus, kes täielikult mõistis, miks ma nii sihtpäratult mööda platsi jooksen. Mängisime kolm-kolme vastu ja nii 10 minutit ja siis vahetus üks võistkond. Kokku oli siis kolm võistkonda. Mängu jooksul vahetasid platsil olijad kõrvalseisjad välja ja vastupidi nii, et ikka kõik mängida saaksid - võrdsus on A&O. Ja nii me siis mängisime 2 tundi ja minutid peale. Skoorisin 2 korda, mis on piinlikult vähe, aga algus seegi. Koju jalutades tabasin, et väljas on päris külm. Usun, et too öö olid siin esimesed miinuskraadid. 

 Reedel oli International Gasque, millest mul kahjuks pilte pole, sest ise ei teinud ning neiu, kes tegi ei ole neid mulle veel saatnud. Igatahes Mis see siis endast kujutas. Pidulik õhtusöök, aga Rootsi moodi. Ma ei oska tegelikult seda siia kirja panna nii, et see hea pildi annaks. Küsige seda minu käest siis kui ma tagasi tulen, kuigi ma ei ole ka teab mis jutuvestja, ent nii on parem. Muide läbirääkimised käivad ja tundub, et ajavahemikul 23. dets - 5. jaanuar olen ma isamaa pinnal. Üht-teist üldist saan ikka siia kirja panna. Näiteks hämmastab mind siiani see, kuidas siin asju korraldatakse. Pileteid kontrollis näiteks üks inimene. Issand, meil oli ju 300... Kuna lauda enne ei lastud, kui kõik sees olid, siis ootasime kena tunni garderoobi juures. Pileti sees oli kolmekäiguline õhtusöök. Eelroog, kui lubate oli juustukook, mille juurde käis naps (mingi kange alkohol, mille kohta küsige jälle hiljem). Pearoog oli hirveliha kartulivormiga. Oi, kuidas see suus sulas ja milline tükk. Julgelt minu rusika suurune. Kõrvale pakuti veini. Laual oli veel vesi ja ka õlupudel (mitte mingi odav lurr). Magustoiduks oli juustukook, mis maitses kahjuks nagu keskmine poekraam ja oli eelrooga arvestades veidi inspiratsioonivaene, ent oli OK. Kõrvale pakuti kohvi ja teed kui soovisid ja kohvi kõrvale ka vabalt valitud naps. Võtsin Baileys-e, mille kallasin oma kohvi sisse, et teha kaffegök-i. Võrratult maitses, kindlasti paremini kui see poekook. Õhtu jooksul oli ka mõned esinejad. Esimene koor oli täitsa kena ja kõlas ka hästi. Neile järgnes üks stand-up comedian, mis oli midagi sellist, mida me Eestis, Tartuski oleme kuulnud. Kes, ei tea, siis tegu oli mehega, kes oli väga naljaka ja muheda ütlemisega. Tollele tuli otsa teine koor, aga see jättis väga juhusliku mulje ja jäi veidi hoomamatuks paljudele, sest nad rääkisid segu rootsi ja inglise keelest. Kuulsin ka vene keelt... Lahkusid nad lavalt Prantsuse hümni saatel ja mõni isegi plaksutas. Õhtul oli oma juht ka. Keegi Petri (Soomest), kes tegi nalja ja ütles, et kuskil on teda kutsustud petri tassiks :D. Oeh... 6 punkti 5st annan ma minu vastas istunud neiule Ameerikast, kes ei tahtnud aru saada, miks meil iga roa jaoks eraldi riistad on, samal ajal õllepudelit avajata avades. Muide teinekord mõtlen sellele isegi. Tarbetu ju, rääkimata vee raiskamisest, aga noh ... see on nii teine teema... Ja ka tantsimine ei ole küsimus. Tähendab seal ei olnud mingit tantsupõrandatki :D. Rääkimata sellest, et kord nägi ette, et me istumegi terve õhtu (loe u 5 tundi), mille sisse oli arvatud üks paus. Lõpuks sai veidi tantsida ka ühe bändi saatel, kes mängis ja kõlas jälle hästi, aga rahvariietes, mis mul seljas olid, ma eriti reivida ei soovinud, sest muusika oli seekord Katy Perryst Gagani (ABBA ka). Nagu ma alguses ütlesin, siis detaile ma kirja panema ei hakka... Olen siin seda juba öelnud ka, aga piletid ma samale üritusele teist korda ei ostaks.

 Laupäeval ootas mind ees teine samalaadne üritus, kuhu võiks iga nädal minna. Nimelt tähistab farmaatsiüliõpilaste esindus (eraldi seisev üksus üliõpilasesindustest/nationitest, kuid omab nende funktsioone, mis nimetatutele muidugi ei meeldi, sest ühele erialale on päratult palju kätte antud) 20 aasta täitumist Pharmenis. Minu poolt veidi random otsus osaleda, ent ei kahetse. Saime kokku nende vana maja juures, kus esinaine pidas väikese kõne ning seejärel liikusime kolonnis uue maja poole. Tervituseks pakuti vana maja juures šampust ja mõnusat seltskonda. Ma ei valeta ja ei laima seejuures kui ma ütlen, et nende orkester on kohutav. Igaüks jaurab mingid pilli ja on muidu mõnus. AGA, see ei ole siin üldse tähtis. Palju tähtsam on see, et inimestel on lõbus ja nad saavad oma rõõmu jagada. Vahet pole, mis tasemel. Orkester kaua ei mänginud!

lipukandjad ja uksevalvurid... too tüdruk valges on sellest
orkestrist...

eelroog...

Peosaal; kuidas ma ta nii tühjaks sain? Kindel aeg pausiks - kõik lihtsalt kaovad mõneks kümneks minutiks, kuni magustoidud kohale kantakse...

 Pharmenis vaatasime, kuhu meid parasjagu istuma on pandud ja avastasin rõõmuga, et olen Emili ja Robini lähedal. Ülesehitus oli üsna sama üritusele, mis oli mul eelmine päev. Kolm toidukorda, kuid seekord oli palju rohkem laulmist (laule valib õhtu jooksul spetsiaalne inimene), huvitavaid kõnesid (jah ma saan neist enam-vähem aru) ja üleüldse oli üritus meeleolukam ning isiklikum. Meeldis kindlasti rohkem. Eelroaks oli seekord Austria pärane lõhetort koos eelroa juurde kuuluva kange alkoholi pitsiga, mille õigel ajal ära pead jooma (detailid samad, mis enne ja küsige neid hiljem). Pearoaks ka seekord oli hirve liha ja see oli isegi parem kui too ideaalne päev enne. Meeletu nädalavahetus, ma ütlen. Hirve kõrvale pakuti mees röstitud juurvilju ja kukeseenekastet ning kartulivormi. Magustoiduks oli ei rohkem ega vähem kui pirnisümfoonia vahukoorega, mille kõrvale pakuti Nivole Moscato d' Asti Piemonte-st, mis maitses koos sümfooniaga väga kenasti. Pearoa kõrval oli jälle vein. Sedakorda Serrata Belguardo. Kohvi kõrvale valisin jälle Baileys-e, sest pakutud šokolaadipralineega passis see imekenasti. Seekord ei tundnud üldse, et õhtu oleks veninud, sest koguaeg oli midagi uut ja huvitavat mu jaoks toimumas. Rääkimata meeletult nauditavast seltskonnast ja kenast saalist. Reegleid on palju ja väga raske on järge pidada kui koguaeg ei keskendu. Näiteks ei ole klaase kokku lüües nii, et kõlinaga ja kõigiga korraga, vaid esmalt oma daamile ja siis võõrale ja siis tollele, kes istub sinu vastas ja pärast rüüpamist tuled sama teed tagasi... Samuti miljon asja, mida erinevate laulude ajal tehakse jne jne... aga tohutult põnev, sest ei oleks ealeski arvanud, et nii lähedal kodule võib millegi nii erineva osaks saada.

 Pärast peo ametlikku osa jätkus pidu all pubis. Kuid üleval korrusel alustas mängimist üks väga huvitav punt nimega gammal gubbe

sellised siis nad olid. Siin sai pisut tantsida ka :)

Kuidas need kaks pilti eelnevaga kokku sobivad? Ei sobigi. Kaie palus mul pildistada, kuidas ma koolis sööki soojaks teen. Selliseid tube on siin palju ja see on vist üks pisemaid, aga jäi tol õhtul mulle täpselt tee peale.

Kuremunad...eks Kaie?

Nende kahe pildi mõte on näidata, et sügis on siin juba oma teises pooles mu meelest. Vähemalt kahel ööl on siin juba miinuskraadid olnud. Kui ühel päeval näed puul kollaseid lehti, siis järgmisel on need juba maas. Nii kiiresti tuleb talv peale. Ja alloleva pilve eest lidusin väga kiiresti koju kuna see nägi välja nagu viskaks mitme aasta jagu vett ja jumal teab mida mulle kaela. Vahelduva eduga on ta ka seda teinud viimased 6 tundi, rikkudes ühtlasi ära mu plaani Robiniga jooksma minna. Pole lugu... tuleb teine päev

Kõik selle nädala jooksul ei olnud siiski hästi ja mõneks uudiseks ei ole sa kunagi, ükskõik kui hästi sa ei arva end valmis olevat, valmis...

Kuid lõpetada tahan ma hoopis ühe kõige kentsakama uudisega ja ühtlasi oma pealkirja ajendiga. Euroopa Liidule anti Nobeli rahupreemia. Herregud! Veel totakamat kandidaati annab leida. Issand, ma tõesti mõtlesin, et see on nali. Kõigepealt Obama ja nüüd siis niimoodi... Ma loodan, et tõelised laureaadid end väga solvatuna ei tunne, sest selle auhinna väärtus kukkus nüüd küll kenasti....