Noa laev

Tjenare!

 Ja ei, ma ei ole otsustanud igast rahvusest üliõpilasi vähemalt kaks kokku otsida ja suruda mingi aluse peale, mis sihitult mööda veeteid seikleb ja lõpuks Türgis maabub (Lugesin seda lugu ja kena annus jaburust on sinna sisse põimitud...). Igatahes, tahtsin lihtsalt öelda, et siin on uskumatult palju loomi. Ükspäev kui jooksmas käisin, põrkasin peaaegu hirvega kokku, kes mind vaatas ja siis millei pärast ära lidus. Oravaid näeb siin maal ja puudel ning eile öösel oli eriti kentsakas lugu. Tulin peolt (scrolli lõppu, kui ei kannata!) ja keset teed istus maailma suurim jänes - tõeline mutant mu meelest. Pilti ei jõudnud teha, sest ma ei olnud absoluutselt kaine (lõppu...) ja mu telefon ei tee pimedas kohe üldse pilti või ma ei ole suutnud välku leida :D. Kuna ma siin endiselt ilma ja kõike trotsides käin õhtupimeduses jooksmas, siis metsavahel ikka mõtlen, et kas kohtun karu või muu taolisega... Veel ei ole juhtunud.

Aitab nüüd loomadest...

 Mul oli ju eksam. Õppisin viimased päevad koos rootslaste, Jesperi, Robini ja Mattiga. Pakkumine tuli üsna ootamatult, aga miks mitte. Viimased aastad olen ma ju Õppinud Keit-i ja Mariaga ja kuna meetod mulle sobib, siis äkki ka siin. Motivatsiooni on neil mu meelest rohkem, selles mõttes, et mina olen võimeline päevas mõned tunnid keskenduma, aga nemad ikka hommikust õhtuni... Tõsi, ma alustan palju varem, et mitte seda teha. Kusjuures, ülikool annab siin vabu päevi eksamiks õppimisel. Viimasel päeval kutsuti mind osa võtma ühest traditsioonist, mis sellel väikesel rootsi pundil on. Pizza! Maksis 63 SEK, aga ei mahtunud lauale ja kohv anti tasuta. Tegu oli Kebabi pitsaga ja kuigi vaikimisi ei ole ma siin ühegi hinna õigsusega nõus, siis selle pitsaga võiks keskmine eestlane vast päevagi vastu pidada. Mina kugistasin õhtul spagette... Sõin muidugi selle vaateratta suuruse pitsa ära. Rootslased jätsid enda omadest ikka kena koguse alles ja mitte ei võtnud kaasa, vaid see läks ära viskamisele... 

 Terve õhtu ei õppinud, vaid kuulasin Kristjan Luuki (Hassan), kelle pilakõne lingi panin ka Facebooki. Mõnusalt humoorikas, aga kahjuks muud väärtust teile peale selle, et tal Eesti juured on, pole.

 Kuna eksamihoone asus mu koolist veidi eemal, ent mitte minu poole, siis pidin kell 7.00 teele asuma (6.00 ärkama, mis on siin haruarv, kuna enamus koolipäevi algavad mul ju 10.15 või hiljem). Mis mõttes eksamihoone? (õmblen siia sisse, et teisi keeli õppides ja rääkides kaob igasugune Eesti keele ilu mu keelest - herregud, mis sõnajärjestus ja grammatika, rääkimata kokku-lahku kirjutamisest... olen kirja pannud endale, et kui tagasi tulen, siis teen väikese kiirkursuse emakeeles ka, enne kui uuega alustan :D, aga ma kaldun kõrvale...) Jah, eksamihoone. Kuna siin on see perioodisüsteem, siis pärast esimest kuud (perioodi) on palju õpilasi, kes peavad eksameid kirjutama ja selleks on ju suurt ruumi vaja. Päris kentsakas näeb välja. Nagu spordisaal, umbes kaheksa rea pinkidega, milles igas umbes 40 kohta. Paremal ja vasakul on koht, kuhu oma asjad jätta ja mõlemat poolt valvavad oma inimesed jne jne. Kaks tualetti oli ka ning kui mõlemad kinni, siis andis punane tuli seinal märku, et ära sisene. Selliseid saale on Uppsala peal veel.

 Naljakas oli see, et kõik oli rootsi keeles. Miks? Alfredo ja Pablo küsisid mu käest, et milline meie reida on. B, vastasin ma. Kuidas sa tead? Ühesõnaga, kõik viidad ja muu selline olid ju rootsi keeles, aga mitte kõik seal ei rääkinud ja ei mõistnud rootsi keelt. Rääkimata ka sissejuhatusest, et kuhu oma töö viia ja mis laua juures olla võib. Sellele võiksid nad mu meelest mõelda... Isikutõendamist võtavad nad siin tõsiselt ja ID-kaart pidi kogu aeg nähtaval olema.
 Sellise suure seltskonnaga on muidugi see häda, et koguaeg peab keegi tualetti jooksma ja kurat võtaks, pärast kahte minutit avas keegi mingit kommipakki. Peaaegu, et naljakas oli muidugi tüdruk mu kõrval reas, kes salaja ja vaikselt üritas õuna süüa :D. Ma ei ole kunagi aru saanud sellest eksamiruumis söömisest. Kangest kohvist muidugi ära ei ütleks, aga seda juues ei ole teistel tunne, et nad on näriliste poodi sattunud. Kulus mul umbes 2 tundi (algas kell 8.00), sest päris kentsakas oli inglise keeles kirjutada. 

 Pärast sain Robiniga kokku ja ka uue kutse osaleda veel ühel nende traditsioonil "Tentafest". Eksami kirjutamise tähistamine! Muide, sobib ka siis, kui eksam ebaõnnestub. Igatahes saime kokku kell 13 ja alustasime õlledega. (Mul on tunne, et see kisub pikaks) Selleks käisin System Bolagetis :D. Kurikuulsas riiklikus viina poes. Lahja alkohol oli seal nii enam vähem ootuspärase hinnaga, aga taevane arm, mida nad vaesekesed viina ja muu taolise kraami eest maksa peavad. Pudel 700 ml vabalt valitud kanget alkoholi on julgelt 30€ kandis. Meeletu! Muidugi tuleb see maksudest, mis iial Eestis ei toimiks. Salaalkoholi hakkaks ilmselt ojadena sisse voolama. Mina suundusin õllede poole (selgitus järgneb) ja olin kenasti segaduses. Oli üht ja teist, aga mitte midagi sellist, mida ma varem joonud olen. Usaldasin oma sakslastest sõpru ja võtsin Norrlands Guld-i. Pidavat hea keskmine ka rootslaste arust olema ja maitses hästi. Milleks mulle õlut? Pole vist elus nii palju õlut endale ostnud, rääkimata selle joomisest :D. Igatahes, mängisime Beer Pongi (kes ei tea, millega on tegu, siis pildid tulevad all pool). Esimese mängu tegime üks-ühele. Kuna ma kaotasin, siis lisaks oma alkoholile pidin kenakese koguse ka vastase allesjäänud alkoholi ära jooma :D. Samal ajal läks muusika valjemaks ja rahulikud rootslased järjest lõbusamaks ja minu kesknärvisüsteemis muudkui tuled kustusid ja kustusid :D. Kui keegi mind hukka hakkab mõistma, siis häbi talle :D. Seejärel proovisin kätt NHL-is, aga kuna ma jäähkoist või xbox360st niikuinii midagi ei jaga ja ka eelmine mäng ei aidanud väga kaasa, siis enamasti oli minu avatar vastu seina või kõhuli jääl. Tegime veel ühe tiiru Beer Pongi. Kuid seekord oli vastasseis Läkemedelsutveckling mot Toksikologi (2-2, vastavalt eksamitele, mis hommikul toimusid). Mina olin esimeses võistkonnas koos Mattiga ja meie võitsime, seega neerud said veidi kergendust. Vaatasin kella ja see näitas 16 ja ma olin kena auru all. Issand, keskpäeval purjus... Muide kui arvate, et mul oli kerge olukorda jälgida oma rootsi keelega, siis eksite. Nn päriselus on ääretult keeruline, eriti kui muusika on väga vali ja inimesed väga meeleolukad. Vahet pole, kõik saavad aru ja on sellestki vaimustuses, mis mul juba olemas on ja see on olnud ka kiirtee nende seltskonda. Häid tuttavaid sain palju!

Ja ei lõppenud nii...

Läksime Pharmenisse (Uppsala Ülikooli farmaatsiaüliõpilaste majasse- tõsine ja armas villa, kui aus olla), kus on kolmapäeviti pubi, et ikka tähistada. Issand, keskpäeval... ja mu rootsi keele vandesõnavara kasvas eksponentsiaalselt. Igatahes, Pharmenis võtsime veel õlut ja ka ühte spetsiaalset shoti Fuling (Koosneb rummist, piimast ja mingist rohelisest joogist, mida õiges järjekorras peab jooma ja kokku segama. Pidavat ka mälu võtma, aga maitses hästi ja mälu jäi ka adekvaatseks, arvan ma ... issand, see polnud ligilähedalegi Spartale :D). Kogu õhtu lõppes kesklinnas ühes kiirtoidu restoranis. Tervislik päev, kas polnud :D. Lõbus aga küll. Kutsuti ka laupäeval Pharmenisse, aga enne üks teine üritus.
 Neljapäeval tähistas osa maailmast kanelbullens dag-i ja ega meiegi siin halvemad polnud. Läksime poodi, ostsime kaks kilo jahu, pärmi ja veel teistki ja kolmandat ning kohtusime kolmandal korrusel, põhjusel, et seal asus mingi tainasegamismasin. Ülimugav! Igatahes kasutasime kahe korruse nelja ahju ja tegime nii umbes 70 või rohkemgi kaneelirulli. Õhtu lõppedes jagasime kõik kenasti üksteise vahel ära nii, et sain paaril järgnevalgi päeval neid süüa. Šhoki omamoodi põhjustas Iina, kes oli väikese rattaavarii teinud. Temaga on kõik korras, kuid too teine tüdruk olevat vist suisa teadvuse kaotanud.
 Reedel oli kolmandal korrusel üks imelik üritus. Nimelt korraldas luftwaffe (sakslased ja austerlased) mingi jägermeistri eksami. 11 shoti 4 minutiga. Saksa keelse laulu saatel, mis (http://www.youtube.com/watch?v=8TqnxfegYhQ&feature=related) mängis ka taustaks. Soovitan videot eriti neile, kes saksa keelt mõistavad. Teised jagavad ka muidugi ilmselt mõtte ära :D. Ja nii nad siis kummutasid seal ja mis kõige hämmastavam, nad kõndisid sealt kõik omal jalal ära. Ühtegi "põtra" ei jäänud maha vedelema. Kummaline, sest seda jooki ikka läks. Samas räägiti, et nad pidavatki omal maal palju jooma. Mina vestlesin enamuse õhtust Marki ja Huan-iga. Viimane on neiu...naine Hiinast, kes siis teeb oma doktorikraadi. Muuhulgas soovitas oma plaanidele truuks jääda, aga teile need vist nii väga ei meeldiks ... Aga, mis sellest praegu.
 Laupäeval läksin siis Pharmenisse. Kord semestris koristavad kõik hoonet nii seest kui väljas ja õhtul tähistatakse seda peoga. Päris meeleolukas oli. Mina olin alguses saunas ja hiljem pesin pubi aknaid. Muide saunas olid ämblikud. Ilmselt palju seda ei kasutata. Korralikult pidi aga kõike tegema küll. Seinade pesust kuni liistude ja muu taoliseni välja. Omal initsiatiivil lõin ka sauna ukse klaasi särama koos kõikide peeglitega, et küsida, mis õhtul saama hakkab. Peeglike, peeglike seinal... Väike lõunasöök oli ka seal bröd med korv - hot dog, kui soovite ja KOHV. Muide,  Robin teatas mulle, et õige mees joob kohvi ilma piima ja suhkruta. Nii see Rootsis käibki. Kukuvad käega vehkima, kui hakkad meestele midagi lisama kohvi sisse. Ma ei tea, maitse asi, aga midagi, mida isegi siin viimasel ajal praktiseerin. Viimased ponnistused ja oligi aeg koju minna riideid vahetama ja õhtuseks peoks valmistuma. Robin tegi veel ettepaneku, et võiksime Timi pool kokku saada, et väike eelpidu maha pidada. Mõeldud, tehtud. Kell 16 olime Timi juures, et veel üks õllemäng üle elada, sedakorda siis mäng nimega "bussijuht". Ma ei hakka siin selle mängu nüansse kirjutama, ent eesmärk nagu ikka, oli õlut juua. See neile maitseb :D. Kell 18 nagu ajakava ette nägi, olime Pharmenis ja meeleolus. Ja heihopsti. Kõigile tervituseks õlu või siider, mis aga paremini passib. Alustati viktoriiniga ja kuigi nad olid mures koguaeg, kas ma ikka aru saan, siis minu mure oli see, et ma ei teadnud õigeid vastuseid ja ilmselt on mul hommikul peavalu.
 Enne pidu oli vähem või rohkem pidulik õhtusöök. Päris huvitav kõrvalt jälgijale. Ahjaa... kõigile anti kahepeale pudel veini. Marki ma ei hakka isegi meenutama, ent polegi väga tähtis, sest Tim äris meie veinid õlle eest maha. Kahjumiga, mu meelest, ent kui sulle midagi ei maitse, siis sa vist väga ei hooli. Ei tea, ei hoolinud eriti ka. Söögiks oli riis ääretult terava kanakastmega ja magustoiduks kladdkaka (rootsi mudakook). Lihtne ja maitsev ja sisulisel puhas šokolaad :D. Laulda meeldib ka rootslastele ja nagu me Teeduga täna tõdesime, siis põhjamaalastele vist üleüldse. Nägi see välja umbes nii, et söögi ajal hakkasid kõik järsku rusikatega vastu lauda lööma kuni keegi püsti tõusis ja laulu valis, pühendades selle vastaslauas istuvale vastassoost esindajale. Täitsa toredad laulud olid. Muuhulgas lauldi ka näiteks krambambulit. Kõige kentsakam mu jaoks oli see, kuidas rootslased on omale paroodia teinud kommarite katjuušast. Üsna provokatiivne lugu, ma pean mainima, sest lauldi ka vaesest Olof Palmest, kes maha langes ja enam ei tõusnud (Peaminister, kelle mõrvari isiksus pole siiani kindlaks tehtud). Ja nii ta läks, kuni oli aeg alla pubisse minna ja tantsida ja teha mida iganes, et tähistada edukalt maja koristamist. Jõudsin õhtu jooksul sauna ka ja oli veidi kurb vaadata, kuidas seal jälle mingid topsid ja rämps vedeles. Kraade oli 65 ja jututeemad täiskasvanutele. Leili nad ei viska ja mõni istub alumisel lavalgi... Maitse asi, peaasi, et nauditakse.
 Olin siin ja seal ja sain jällegi paljude toredate inimestega tuttavaks. Ühel hetkel mõtlesin, et olen ikka liiga palju joonud, sest üks neiu rääkis eesti keelt. Aga tegelikult polnud alkoholil asjaga mingit pistmist, sest neiu rääkiski eesti keelt. Tal olevat kirjasõber Tartus ja viimane on talle mõned fraasid ära õpetanud, aga segadust tekitas minus see, kui õigesti ta need konteksti sobitas. Aitasin tema kirjasõbra postitusi Facebookis ka rootsi keelde tõlkida.
 Sain jälle kiita, et ikka nii tubli ja muu selline, et nii lühikest aega Rootsis ja muudkui saan aru, mis toimub. Ise end väga tubliks ei pea, aga pingutan küll selle nimel, et paremaks saada.
 Sel korral ma kesklinna ei läinudki rämpstoitu sööma. Ma olin nii läbi, et otsustasin koju jalutada. Ja hea, et seda tegin, muidu ei oleks ma näinud, seda mutantjänest, kes mind tänast postitust innustas kirjutama :D..

Ni är alltid välkomna tillbaka hit!

Ei, ma ei joonud neid kõiki üksi ära :D 

kanelbullar...

Kanelbullar... üks kahest potist, kus tainas kerkis, Shauna ütles tainast rullides, et ideaalne...

Mõni valmis, mõni alles ootamas ahju 250 kraadiga

Pharmen...

...

Kladdkaka ... Ma ei tea, kas jutu sees mainisin, aga Mark küpsetas selle samal ajal kui kaneelirulle tegime

Beer Pong - pead pallikese vastase topsi saama ja kui õnnestub, siis vastane joob selle tühjaks. Kui sul õnnestub kõikidesse vastase topsidesse saada enne kui tema sinu omadesse, siis joob ta ka sinu alles jäänud täis topsid ära... Maru!

Kaneelirullidest panin sada pilti kuna tahtsin, et iga viimne oleks esindatud, sest kõik maitsesid võrdselt hästi ja muide osad pildid on mu telefonist, nii et kunagi võib juhtuda, et ma ei olegi enam tehnikaga väga võõras...

Vabandust, et nii pikk tuli!

Musi ja kalli!