Mordor ja küla päikese pool

Hej hej!

Tundub, et see on mul justkui mingiks traditsiooniks saanud, et iga nädal siia kaks rida kirja panen. Ei ole taotluslik, ent tundub kuidagi sobivat. Igatahes, mis siis tehtud? Kuna Robin endale südameasjaks võttis, et ma ikkagi kõik Batman-i filmid ära vaatan, siis otsustasin need endale arvutisse laadida. Siin riigis on see muidugi veidi illegaalsem tegevus kui muidu, ent Flogstas olen ma üsna hästi kaitstud korravalvurite eest. Esimese osa vaatasin isegi ära ja mis ma oskan kosta. Annaks 9 punkti 10st, sest tegu on väga maitseka filmiga ja jääb täitsa tajutava reaalsuse piiri peale ma ütleks. Soovitan kindlasti, kes ei ole näinud. Laadisin alla ka kohaliku hit-seriaali Solsidan (küla päikese pool) esimesed 2 hooaega. Oma ülesehituselt ja vaimsuselt on see mu meelest nagu Õnne 13, aga mitte nii morbiidne ja sünge ja ka staasikusest jääb veel puudu. Küll aga saab naerda nn tüüpilise rootslase üle. Ühel õhtul suutsin siin peaaegu kohvitassigi suures naeruhoos arvutile visata. Midagi ei juhutnud õnneks, aga annus ettevaatlikust kuluks küll ära... Igatahes rootslastele endile meeldib ka see seriaal, ent paljud peavad millegi pärast vajalikuks rõhutada, et need inimesed ei ole nagu inimesed päriselt Rootsis on. Nii ja naa, ütleks mina.

Ikka see sama puu mu kooliteel...

Teisipäeval olime BMC keldris, söögitoas kui jutu sees küsiti mu käest, kas Eesti naised on ilusad. Milleks nii ilmselgeid asju üldse küsida? Igatahes käisid Alvaro ja Pablo üleeelmisel nädalavahetusel Eestis ja ütlesid, et Eesti naised on sama ilusad kui naised siin Rootsis. Päris hea, ma ütleks. Küsisin siis nii jutujätku mõttes, et kuidas siis Hispaanias on ja Alfredo ütles, et meil on palju orke... Et, mis asja? "Nooh, tead ju küll Uruk-hai-d jmt... Teinekord on ikka päris Mordor." Herregud, kuidas ma naersin, sest hoolimata julmusest, oli see lihtsalt kohutavat naljakas. Alfredo oli isegi veidi nagu kurb selle üle. 

Nagu ei pildistaks midagi...

Kardina taga polegi midagi... (vasakul Pablo, paremal Benjamin)

Pildid on tehtud selles keldris, kus meeleolu tõstmiseks on lisatud kardinad ja mõnesse tuppa isegi (neid on siin palju) kunstlilled. Nagu Pablo kenasti näitab, ei ole kardinate taga tõesti mitte midagi. Suhteliselt sünge ja masendav, kuid teiselt poolt jälle parem kui mitte midagi. BMC võiks ju vabalt öelda, et minge lõunat seal olevasse restorani sööma, mis on ei rohkem ega vähem kui 7€ kahe kartuli ja küünealuse täie liha eest. Kuigi ma ei ole seal käinud, siis kuulujutud tõesti räägivad, et suured road seal ei ole. Ei kavatse proovida ka... 

Pablole igatahes meeldib rõhutada kui hea inimene ma ikka olen, et neile (hispaanlastele) slaide loengutest kaasa võtan. Nooh, ma teen seda pea kõigile, kes puuduvad. Nad ise ütlevad, et nad ei suuda loengus keskenduda ja istuvad Facebookis või mõnes muus kohas kuhu telefoniga ligi saab, et seepärast ei ole lihtsalt mõtet sinna minna. Olen kindel, et sellele ei aita kaasa ka iga õhtused peod erinevates Nationtes. Hispaanias ei pidavat nad üldse kohal käima. Mind seejuures üldsegi ei üllata, et seal riigis see ekonoomia ei õitse. 

Ühel tänaval, mingis aknas...

Teisipäeval oli mul ka Eesti fika. Otsustasime Astridiga juba ammu, et võiks võimalikult paljud eesti keelt kõnelevad inimesed ühte kohta kokku kutsuda ja lihtsalt pajatada emakeeles. Meid sai ühte nationisse kokku 6. Üleval olev pilt on teel sinna tehtud. Ma ei uurinud, mis majaga tegu on, seega, ma ei tea, mis eesmärki see vaateaken täidab, kuid tundus, et pean jäädvustama. Igatahes, 4 meist olid siis Eesti kodakondsusega ja ülejäänud kaks neiut vastavalt Rootsi ja Soome kodanikud. Võib-olla mõlema, sest siin on see lubatud. Igatahes oli üli mõnus, sest vestluses osalemine ei nõudnud esiteks mingit pingutust ning ma sain kindel olla, et ma jõuan kuskile teatud punkti inimestes kui ma neile midagi ütlen. Rootsi keelega rohkem, inglise keelega vähem, on mõnikord tunne, et nagu ütled ja teised ütlevad, aga midagi jääb nagu vajaka. Umbes nagu näeksid karu puu taga, aga ei saa aru, on see ikkagi karu või mõni suvaline mätas või illusioon... Plaanisime veel kokku saada ja eks aeg näita, mis sellest saab. 

 Kolmapäeval oli Pharmenis 50ndate teemapidu ja mu käest küsiti, et kuidas 50ndad Eestis olid ja ma vastasin emotsiooni ajel, tegelikult kindlalt teadmata, et eks see üks sovjeet oli. Inimesed elasid hirmus ja keskkomitees mängiti mängu, kes kõige ajuvabama idee peale tuleb, kuidas asju nii ajada, mis päris maailmas ei kehti. Võtsin baarist kokteili ja edasi läks jutt vana-aasta õhtu plaanidele.

Minu oma :D

Kes eelmisi sissekandeid lugenud on, siis need teavad, et ma olen miljonil korral oma majandusliku seisu arutanud ja kuidas ma olen viimne inimene siin linnas, kel ratast pole. Enam see nii ei ole? Olen ma töökoha leidnud? Jah! Ent ratas tuli hoopis teisest kohast. Nimelt neljapäeval kui teel saalihoki poole olin, sain Robinilt sõnumi, et ma Ica juurde tuleks. Noh, mis seal ikka. Kutsus poodi sisse ja rääkisime tühjast tähjast ja ma mõtlesin, et eks ta peaks ka ükskord selleni jõudma, miks on oluline, et ma veel temaga olin, sest ma olin enam kui kindlalt mängule hiljaks jäämas. Meiega ühines ka Emil. 

Läksime siis lõpuks välja ja seisime kolme ratta juures ja üsna tseremooniata ütlesid, et nad ei jaksa minuga koguaeg kõndida ja otsustasid mulle jalgratta muretseda. Palun, see on sinu! Ilma naljata... vot sedasi. Ju ma siis olen kuskil midagi õigesti öelnud või teinud. Olen väga tänulik ja mõtlen siin vaikselt, kuidas ma oma tänulikkust üles saan näidata, hoolimata tõsiasjast, et Robin rõhutas, et midagi vastu nad ei taha. Mugavam on küll. Ma magan pool tundi kauem ja siia sinna minek võtab ka ikka jupp vähem aega. Kuigi jah, sai ka ilma hakkama.

Aga kuskile kirjutasin ma töö... Jah, Pharmeni liikmena on mul õigus seal tööl käia. Suure ja vägagi esindusliku hoonena, leiab seal aset üsna tihti mõne õppejõu sisseõnnistamispidusöök vmt ja selleke puhuks on inimesi köögi poole vaja, et taldrikud ja klaasid jne ette valmistada, saal korda teha, toidud ette kanda jne ja tagasi. Lisaks veel saab kõhu täis, kohv voolab ojadena ja seltskond on enam kui mõnus. Pole mu meelest töö, kui ma võrdlen seda nt sellega, mida ma Maximas tegin. Lõbustasin siin just ükspäev rootslasi oma palganumbritega erinevatest aegadest. Kuidas sa hakkama saad? Kui mul nii head sõbrad on, et mind jalgrataste ja ei tea millega varustavad, siis mu oma panus jääb ju üsna väikseks ja eriti ei loe, palju ma teeninud olen kuskil. Tolle õhtu palgaraha otsustasin varsti tulevasse sügisballi investeerida.

vaade köögiaknast pühapäeva hommikul (pildi keskel on veidi suitsu näha)

Pühapäeva hommikul läksin kööki ja hei-hopsti. Majade vahel suitses tulekahju maiku omav paberihunnik. Otsustasin seekord telefoni järgi tõtata ja seda jäädvustada. Seekord? Ühel nädalavahetusel lebas seal üks surnud tolmuimeja ja ühte sinist sohvat olen ka näinud seal jalad taeva poole vedelemas. Ma ei saa tegelikult aru, mis on see ratsionaalne mõte kogu selle jama taga, aga ei, eks see ole ju arusaadav ka mingis mõttes. Öösel olid miinus kraadid ja tuli on üks ausamaid võtteid külma vastu. Siiani puistati need reklaamlehe hunnikud lihtsalt mööda õuet laiali...

Alumisel pildil on midagi väga Rootsilikku, Falu vorst (korv = vorst). Otsustasin proovida, mida see 800g latt endast kujutab, mida siin 3€ müüakse. Täitsa hea on ja lihamaitsega ka, nii et passib võileiva peale ja väidetavalt saab sellest ka imehead vorstikastet teha. Proovin seda järgmise latiga ma arvan... 

Kui külmast rääkida, siis olin ka üks neid entusiaste, kes Facebooki kribas esimesest lumest. Nüüd on päris piinlik, sest Eestis on ikkagi vaip ju maas nagu veel mõnes kohas maailma eri paigus. Need 2 helvest, mis siin maha langesid on ammu kadunud ning täna sadas nii kõvasti vihma, et isegi mu uus ratas ei päästnud mind märjaks saamast. 

Tuleval reedel on mul jälle eksam ja sedakorda on see kasvaja- ja rakubioloogias. Hea valik mu poolt, ent eksamiks on siiski jube tüütu õppida. Tahaks juba sammu edasi minna sellest õppemudelist, aga sinna on veel ka aasta Eestis. baah... aga, see on ju vaid vormistamise küsimus. Eller hur?
Esimese eksami tulemuse sain ka kuskil nädalakeskel ja selleks oli VG (väl godkänd -passed with honours), mis on kõige parem. Tõsi, kahest võimalikust...

Mõnusat novembri algust ja Halloweeni!