Oh keeruta, lennuta...

Hejsan!

Möödaunud on esimene peaaegu vaba nädal ja kui aus olla siis tundub, et aeg läheb kiiremini siis kui otseselt midagi tegema pea. Kui nüüd selle klišee juurest edasi liikuda, siis tegelikult teha on küll, aga aeg on põikpäine ja ööpäevas on endiselt 24 tundi, ükskõik, mida ma siin selle numbri suurendamiseks ei tee.

Vanadest võlgadest tahaks presenteerida oma möödunud halloweeni kostüümi "juurviljad ohtra dipikastmega" 

Pildi ja kostüümi autor: Robin Svensson, mütsiga võib iseenesest ka nt Jõgevale minna :) (tervitused Mannile ja Liinale) 

Ja et teile Facebooki postitustest muljet ei jääks, et mul Rootsi keelega üldse probleeme pole, siis kirjutan siia ühe loo, mis juhtus üksjagu nädalaid tagasi. Nimelt sõna rolig tähendab lõbus, rõõmus jne. Kui kasutada lausekonstruktsiooni: "Du ser alltid rolig ut", siis võiks see umbes tähendada, et sa oled alati nii rõõmsameelne. Aga ei. Ühel õhtul mõtlesin siis, et teen ühele tüdrukule komplimendi tolle fraasiga. Mitte et ma neid ette planeerin, rohkem ikka tuli tunne, et peaks ütlema ja ütlesingi, aga sain vastuseks sellise ebakindla pilgu. Miks? Antud sõna sellises kontekstis saab peaaegu uue tähenduse. Nimelt ütlesin ma tollele neiule, et sa näed välja nagu kloun. Milline ämber eks? Kõik said muidugi aru ja me saame endiselt väga hästi läbi, hoolimata sellest, et ma teda ju sisuliselt solvasin. 

Novembris saangi rohkem keelele keskenduda ja jumal teab, et mul on seda vaja, sest järgmine aine ongi ju Rootsi keeles, mis tundub endiselt veidi liigenesekindel ettevõtmine, aga eks see sama aeg, mis üksluiselt edasi liigub ning millest ma enne rääkisin, näitab.

Nüüd olen nii palju kolmapäeviti Pharmeni pubis käinud, et millekski muuks kui traditsiooniks seda kutsuda ei saagi. Seekord mängisime vahelduse mõttes ka piljardit ja lauatennist Mattiga, Robini ja Emili vastu. Teine võistkond võitis ja Robinile meeldib võita hirmuäratavalt palju. Kuigi ma vist ei ole õige inimene, kes siin selle üle kurdab. Vaatasime ka Meistrite Liigat ja kahjuks ei suutnud ma mängu lõpuni aru saada, mis on selle teise võistkonna nimi, kes Chelsea vastu mängis, sest samal sekundil kui mulle seda öeldi, see ka ununes. Võiks isegi öelda, et see ei jõudnud mulle kohale ja mul ei olnud mahti küsida veel üks kord. Chelsea võitis ja Robini reaktsiooni vaadates, võib vist järeldada, et see oli talle tähtis. Kirg, millega ta toda mängu vaatas, on uskumatu. Ma peaks kõva raha alla panema, et jalgpall mulle niipalju korda läheks. Külla aga läheb mulle Robin korda ja tore ju kui tal hästi läheb.

Esimese hooga ei julenud Pharmenisse minnagi kui seda nägin...

Reedel olin jälle tööl ja seekord sujus juba paremini ning ma ei tundnud nagu ma oleks koguaeg kellelgi jalus. Sain isegi veini valamisega nii hakkama, et seda kellelegi peale ei valanud. Kuna mul õhtu enne oli Skype-date varase hommikuni ning tollelt tööpäevalt jõudsin koju poole nelja kandis, siis ilma pikemalt mõtlemata lülitasin äratuskella kohe välja, sest järgmisel päeval toimuvale ballile ei tahtnud ma mitte magama minna.

Kella poole nelja paiku kogunesime Pharmeni juurde, et väike sissejuhtaus  Farmatseutide Sügisballile 2012 teha. Mind külvati kiidusõnadega üle, sest kui rahvatantsuga ükski normaalne Rootsi noor ei tegele, siis rahvariided on kõrgelt hinnatud ja lugupeetud ja need mul ju seljas ka olid. Ühine rongkäik Värmalndsi jäi kahjuks ära, sest vihma hakkas sadama, ent see ei vähendanud ülevat meeleolu ja põnevust, mid Pharmenis balliootuses valitses. On ju teine üks pidulikemaid üritusi, mida farmaatsiaüliõpilased siin korraldavad. 

Robin ja tema imearmas ja tore tüdruksõber Johanna

Paremal rahvariided Dalarnast

Enne balli ametlikku algust sai muljetada siin ja seal ning iseenesestmõistetavalt otsisin rahva seest välja teisedki, kel rahvariided seljas olid, et ikka uurida kust ja kuidas. Esimene pool õhtust koosnes 4-käigulise õhtusöögist, kõnedest ja laulmisest. Kahjuks ma kõnedest väga palju aru ei saanud, sest ma istusin saali kõige kaugemas nurgas ja lihtsalt ei kuulnud. Inimesi, kellega ma koos istusin, ma ka varem ei tundnud, ent toredad olid nad sellegi poolest. Olid alati vamis mulle seletama kui ma palusin mõnd sõna või rooga menüüst tõlkida. Kui asi päris lootusetu oli, siis kasutasime ka google abi. Söögid olid head, aga see on ka kõik, mis ma ütlen, sest ma ei ole siiani aru saanud sellest fenomenist, et kui sa välja sööma lähed, siis pead enne kõhu täis sööma. Tore on maitsta ju küll ja nii edasi ent kui kõht koriseb, siis on ju midagi valesti. Pearoog oli paraku külm kuigi hirveliha on piisavalt oivaline, et seda ka nii nautida. Magustoit oli vahest kõige parem käik üldse. Selline muna, koore ja suhkru segu muraka ja šokolaadiga. 

Õhtu jooksul esines ka Dragos ning üks meeskoor, keda ma olin ka varem kuulnud rahvusvahelisel Gasque-il kuna nende allkiri tundub olevat alati lõpetada esinemine Prantsuse hümniga. Ütlesin eile ka Robinile kui miilisele ringile läksime, et minu jaoks on see ääretult imelik ja kentsakas kui üht hümni niimoodi kasutatakse, sest mulle tundub, et see on neil repertuaaris kuna kõla on hea ja üldiselt on ta ka tuntud. Selline laul ei pea mitte üks hümn olema, arvan ma.

Õhtu lõppes tantsuga ja minu suureks rõõmuks sai seekord ta traditsioonilisi tantse tantsida. Kahjuks olin enamus ajast hõivatud õpetamisega, mis on imelik, sest tavaliselt olen mina selles rollis, mis valssi ja fokstrotti puutub. Aga pole lugu, parem varblane peos kui kümme tükki metsas. Hiljem mängis ka tavaline klubimuusika. Muljetasime veel kuni kell oligi peaaegu et kaks. Otsustasime siis viimast võtta ja seda kuni lõpuni välja. Siin on kombeks, et iga peo lõpust annab märku üks tuntud eurovisiooni lugu aastast 1988 "Stad i ett ljus" (linn valguses vms) http://www.youtube.com/watch?v=Vz78r_EMAEo. Päris omapärane, kõik haaravad üksteisel õlgadest/ümbert kinni ja laulavad ennastunustavalt ja üllas meeleolus ..ge mig liv.. Mulle meeldib üürike trompeti osa seal laulu keskel. Kas see ball mulle eluks ajaks meelde jääb? Ilmselt mitte, ent väga tore oli sellegi poolest.

Olen viimase nädala jooksul ka 2 Rootsi filmi ära vaadanud ja mõlemad on olnud omamoodi sünged. Neist esimene oli "Torka aldrig tårar utan handskar", milles tegevus käib 90ndate alguses ja räägib sellest kuidas, homoseksuaalsusega HIV ja AIDS Rootsi jõudis. Teine oli  "Torsk på Tallinn" aastast 1999 ning räägib grupist Rootsi meestest, kes Eestisse naisi otsima tulevad. Ei hakka siin neid lahkama, sest see võtaks liiga palju aega, ent soovitan vaadata mõlemaid ja võima teha seda ka koos, kui keegi soovib. 

Neist kahest ülemise pildiga tahan näidata, kuidas mu pahed pole mind maha jätnud. Rootsi vs Eesti 1:0, sest kasutatud raamatud on siin õiglase hinnaga. Kõik 6 raamatut maksid kokku umbes 3 eurot. Olete te kunagi neid hindu näinud, mida meil küsitakse?

Alumisel pildil on hulk heimstadeni murepunkte, mis nüüd meie koridoris ilutsevad. Mõtetu ettevõtmine, sest need, kes sellele mõtlevad, teevad seda niikuinii ja vastupidi ka. Aga mulle meeldib, et nad peavad vajalikuks meelde tuletada, et akendest ei tohi asju alla loopida, sest siin levivad jutud, et kui su toas on midagi, mis ei meeldi, siis aknast alla ongi nende õige koht. Naeruväärne ju, ent ehk siis nüüd saab see ümberlükatud. Muide ühte neist murepunktidest kavatsen lähima 5 päeva jooksul rikkuda... Kas on pakkumisi?