Stockholm...

 Mul on ajaarvamine sassi läinud, aga enda meelest olen siin olnud pea kolm nädalat. Kuna umbes nii kaua ei ole mul ka arvutit olnud siis hoidke alt. Siit võib midagi väga pikka tulla. Samas on nii palju juhtunud, et ma võin vabalt ka palju unustada ja vahele jätta. Pealegi tuleb ju igapäev uut kraami peale...

 Aga algusest. Lendasin Eestist ära 20. augustil pärast lõunat. Ilm oli mõnusalt külm nii, et lennujaamas turvav'ravatest läbi minnes, ei tundunud absoluutselt imelik, et mul nii pintsak kui mantel ka seljas olid. Tõele au andes ei mahtunud need lihtsalt kohvrisse ära. Tegelikult oli mul kohver 3 kilo raskem kui võis ja hinnaks sain 45€. Seda ma muidugi ei maksnud ja korraldasin ilge skandaali, et miks Estonian Air oma kliente nii totakate reeglitega tüütab (nali :D). Kahmasin kotist, mis juhtus, samal ajal lootes, et paar aluspüksegi vähemalt kohvrisse jääb. Nagu lubasin, ei lugenud teie mõtteid enne kui Lennukis olen. Visake või kiviga, aga alustasin Postimehest kuna seda üllitist ilmselt pikalt näha ei saa. Seejärel asusin kirju lugema. Aitäh! Ma hindeid ei pane, sest see oleks väga kohatu siin riigis (aga sellest hiljem). Igatahes oli ju aastapäev meil. Nii et kenades vormides stjuardessid pakkusid kohvi kõrvale kiluvõileiba :D. Kohvi sain peaaegu Stockholmis kätte, sest lend kestis napp 45 minutit. 

 Enne kui Uppsalasse tulin, otsustasin veeta mõned päevad Stockholmis, sest ma polnud seda linna varem näinud ja miks mitte kui võimalus on. Lennujaamas ootas mind Kim, kes tuli tegelikult sinna mitmel põhjusel. Tol päeval käis lennujaamast lugematu arv Korealasi läbi ja Kim saatis ja võttis neid kõiki vastu ja noh kuskil vahele sobisin mina ka. Jutustasime pikalt ja ta imestas, et ma ei olegi Rootsi keelt unustanud :D. Maiustasime imeheade šokolaadi muffinitega ja aeg lendas. Ootasime nimelt Young-Che-d ja (Ung) Kim-i. Ajab segadusse eks? Kim on tegelikult Dong-Jae perekonnanimi, ent eesnime mõnevõrra keerulise hääldamise tõttu, nimetasime teda keelelaagris, Fränstas (käisin seal juulis) Kimiks. Päris naljaks oli tegelikult, sest igakord kui ma ütlesin Kim, siis reageerisid nad mõlemad. Kimi sõbrad olemas, asusime linna poole teele. Kusjuures on mõlemad õppinud rootsi keelt pikalt, aga rääkida kahjuks ei osanud suurt midagi, mis tähendas, et minu kõrvus oli võrdlemisi palju Korea keelt :). 

 Need kolm päeva ööbisin Kimi pool. Tal oli väike ühikatuba, ent mahtusime enamvähem kenasti sinna ära. Young-Che (neiu) läks kuskile teise linna otsa oma korterisse. Kimi soovil saatsime ta sinna ära. Ega esmaspäeval midagi teha seepärast jõudnudki. Tutvusin ühe Iraagi noormehe Hilal-iga. Ta on Rootsis olnud juba pea 10 aastat ja tuli siia, kuna umbes nii kaua aega tagasi algas ju sõda, mis siiani Iraaki laastab. Nii kaua.... Mõtetu raiskamine....

 Ahjaa, suhtlesime rootsi keeles :). Seda ma teile ei kirjuta kunagi, kuidas ma keelega harjun, sest igapäeva elus ei ole mul sellega vaat, et üldse probleeme eriti kui suhelda inimestega väljas poolt. Kohalikega läheb teinekord raskeks, sest nad räägivad üpris kiiresti. Aga päris lõbus on...ja see avaldab neile muljet. Mulle on ka öeldud midagi sellist: "Ei osanud arvatagi, et väljaspool Rootsit meie keelt kasutatakse....

 Teisipäev ja kolmapäev vaatasin linna. Kusagile muuseumi ei jõudnudki, sest eraldi piletite eest maksta pole mõtet. Kergem on osta Stockholmi kaart (600 SEK) ja neid kõiki külastada. Tuleb odavam ja kasulikum. Kuna sellist aega mul polnud, et see kaart maksimaalselt realiseerida, siis leppisin ka niisama linnas jalutamisega. Ja vaadata on ju nii palju. Tundub võib-olla päris rumal, aga ma poleks arvanudki, et Stockholm nii suur on. Või noh, kesklinn ju ei olegi nii suur, aga elanikke pea 2 korda rohkem kui Tallinnas. Selles mõttes oli eesmärk selge, et kuninglik loss tuleb ära näha ja ka ümberolev. Ilm soosis meid ja ka lossi nägin ära ja kes sealt ikka ilma vahimehe pildita ära tuleb. Mainiks ainult niipalju, et ainus hoone, mis silma riivas oli Draamateater. Lihtsalt liiga palju kulda mu jaoks...Sellele mõnevõrra mõtetu lausega võikski mu teise päeva lõpetada. Ahjaa, Kim või noh Dong-Jae ütles, et mina toidu eest maksma ei pea, sest ma olen külaline. Muide, see on lihtsalt naeruväärne kui palju siin söök maksab. Saiapäts (keskmine röstikas) jääb umbes 3€ kanti. Kanafilee kg hind on 10..12€, mis veel ... Kohv on keskmiselt 2..3 eurot kui väljas osta soovid ja lõuna umbes 8...10€. Ise mõtlen, et kuna ma ametlikku trenni siin ei lähe (hinnad on hoomamatud), siis paksuks ma ka minna ei saa, sest nii palju lihtsalt süüa ei jaksa osta :D. Nojah... jõulud on ju napi kuude pärast :D. Igatahes kolmapäeval olin koos Dominikiga. Ka tema oli keelelaagrist. Saime kesklinnas kokku ja tal oli mulle ka sünnipäeva kingitus. Ja oli see alles kingitus. Roosasse paberisse, kena lindiga pakitud valik Belgia šokolaadi. Ma ei taha kohe isegi mitte öelda kui hea see oli. Esimese asjana läksime vahtkonna vahetust vaatama ja suur oli minu üllatus kui seal nii palju inimesi nägin. Viimne kui turist oli oma tee kuningliku lossi juurde leidnud. Veebruaris, kui sama üritust Taanis vaatasime, oli inimesi seal napp 10. Igatahes, meelde jäi see, et orkester mängis vahepeal erinevaid laule ja ka minu üllatuseks Euphoriat http://www.youtube.com/watch?v=4_yhPw-SS3g (video on küll varasemast ajast). Mina arvasin, et sellisel puhul tohib mängida ainult muusikat, mida keegi eakas härra kuskil katusekambris pärgamendile kribanud on, aga ei. Mida see näitab. Rootslastele meeldib jubedat moodi ajaga kaasas käia ja trendikas olla. Seejärel käisime kohtades, kuhu päev varem ei jõudnud ja lõpetasime ühes kohvikus, kus oli päris tore. Lubatud kaheksa asemel jõudsin koju kell 11. Hommikul ärkasin varem, pakkisin, ütlesin headaega Kimile ja Kimile ning asusin Stockholm C poole, et rongiga Uppsalsse sõita.

Järgmine kord... esimesed muljed ja ja uued näod ja mida iganes ma ka kirjutada ei otsusta :). Seniks kallistage üksteist, sest siin on seda väga vähe :).