Olete ajas päris taga, aga enam vähem paari järgmise sissekandega toon teid tänapäeva. Niisiis korraldasid Uppsala Üliõpilasesindus ja 13 Nationit (loe: korp!, aga suhtu eelarvamusega) kõikidele rahvusvahelistele üliõpilastele siin, keda on minu andmetel umbes 800, tutvumisnädala. Päris hull lugu eks :D. Kusjuures tundub mulle, et iga kolmas on Saksamaalt või Austriast. Hispaania keelt kuuleb siin ka igal tänaval ja palju on ka Aasia õpilasi. Suur hulk on austraallasi ja ameeriklasi ning teisi inglise keelt emakeelena kõnelevaid inimesi.
Kõik sai alguse paar nädalat tagasi ühel laupäeval. Meile jagati kavad ja vastavalt sellele me siis ka oma väikese seltskonnaga liikusime. Esimene üritus oli grillipidu (V-dala). Haarasin jälle oma kaardiarsenali näppu, veepudeli ja soojad riided kaasa ja asusin teele. Kaugel ei olnudki. Üritus toimus ühes kenas pargis, aga korraldamine oli rohkem kui kentsakas. Nimelt hõikasid korraldajad kuskil maal, et neil on vaid 90 vorsti :D. Mina mõtlesin, et kas neil siis polnud andmeid palju meid kokku on. Samas saan ju aru, et kõigile ei peakski ostma neid, ent sellegi poolest 90 800le :D. Mis seal ikka. Palju tähtsam on aga see, et uusi nägusid oli nii palju ümber, et ei saanud istuda ja astuda. Enamus nimesid kadus mu peast sama kiiresti nagu nad sinna sattusid. Küll aga on vahva, et tutvusime Iinaga Soomest ja Shaunaga Austraaliast. Nendega suhtlen siin palju. Kuskil grillipeo keskel hõikas üks naisterahvas, et kõik, kellel puudub ajutine üliõpilaspilet, järgneks talle. Nii võttiski üks 300 pealine mass suuna Üliõpilasesinduse poole ja jättis grillipeo. Jällegi huvitav korraldamine, sest Üliõpilasesinduses oli seetõttu palju passimist. Neid pileteid võiks kuidagi teisiti jagada. Ma olen nüüd veits omadega ämbris, sest ma ei saa kuidagi nendest nationitest nii mööda, et ma teid veel rohkem segadusse ei aja...
Niisiis on Uppsalas 13 nationit, mis esindavad erinevaid kohti Rootsis. Nendeks on Norrlands, Västgöta, Stockholm, Uplands, Smålands, Södermanlands-Nerikes (Snerikes), Västmanlands-Dala (V-dala), Värmlands, Göteborgs, Kalmar, Gotlands, Gästrike-Hälsinge, Östgöta. Mis nad siis on? Loomisega käib kaasas mitu lugu. Üks räägib midagi sellist, et vanasti korraldasid üliõpilased linnas palju segadust jmt ning Ülikool otsustas, et iga üliõpilane peab kuuluma elukohajärgsesse nationisse, sest nii sai nationi kaudu üliõpilase kodukohta teatada kui viimane millegagi hakkama sai. Üks lugu räägib, et see andis kaugelt tulnud üliõpilastele võimaluse oma piirkonnast tulnutega kokku saada ja aega veeta ... jne jne ... Algusaastatel oli ka sisseastumine nagu Eestis koos traditsioonide ja kõige muuga. Tänapäeva Rootsis on pilt veidi teine. Reegel, et pead oma kodukoha järgsesse nationisse kuuluma, kadus ammu ja alates 2010. aastast ei pea sa üldse nationisse kuuluma. Siiski paljud teeavad seda. Ma ei hakka rääkima seltskonnast jms, mis sellega kaasas käib, vaid hoopis sellest, et see on ainus võimalus saada endale üliõpilaspilet. Ülikool neid ei väljasta. Üliõpilaspilet omakorda annab sulle õiguse nationitesse minna. Ilma sisse ei lasta ja küsimus ei ole üldse selles, et räägid kellegi ära vms.... nii lihtsalt on. Mis tähtsust sel on? Kõik peod on nationites. Kõik pubid on nationites ja kõik üliõpilased käivad neis. Kui sa ühegagi ei liitu, siis siin linnas oled sa üliõpilasena läbi kukkunud. Võimalus on ka liituda Üliõpilasesindusega, et pilet saada, aga rahvusvahelisele üliõpilasele pole sellest minu meelest mingit kasu, sest nad on kohustatud sind aitama igal juhul ja suurde poliitikasse sa ju ei astu, eriti kui siia nt semestriks jääd. Nationi liikmena saad sa oma nationis sooduseid ja üleüldse on toidud ka teistes nationi kohvikutes (tegu on siis hoonetega ja päris uhketega mõnel juhul) palju odavamad kui linnas, mis on väga oluline. Ja ka FIKA, mis = kohv ja keeks. Ja nüüd siis ka seltskond ja võimalused. Enamik pakuvad väga erinevaid tegevusi alates õmblusklubides kuni keelepubideni välja... Ole ainult hakkaja... Nationites on ka võimalus töötada ja nii lisaraha teenida ja miks mitte kogemusi saada. Muide, ei oma absoluutselt mingit tähtsust, millise nationi liige sa oled. Käia ja olla võid igas ühes. Salapära ja muud sellist nagu Eestis, siin ei ole. Rääkimata sellest, et uued peaks mingeid ülesandeid või ei tea mida tegema. Liikmesuse seisukohalt on kõik võrdsed, oled sa uus või vana. Vahva, mulle sobib...kuni teatud piirini muidugi, sest see võtab teatava isiklikkuse kogu asja juurest ära ja tunde, mis sul on kui Eestis oma hoonesse lähed (Eks te, kes te organiseerunud olete, teate). Kokkuvõtteks: Nation = pilet = elu kaugel õpikutest! Neid ajutisi pileteid vajasimegi, et erinevatesse sisse minna, et oma otsus teha ja ühega liituda. Aga minu valikust veidi hiljem.
Ajutine pilet käes, suundusime grillipeo juurde tagasi, kus üks tore normees karjus pidu 8/5 (Pidu Flogstas 8. majas ja 5. korrusel). Oli ja ei olnud ka. Lõppes see kõik 9. maja katusel. Iga maja katusel on võimalik pidutseda ja vaade on ka päris kena.
Sellest nädalast tuleb mulle veel meelde praktiline tuur (VG), mis seda ka oli. Räägiti ratastest ja nende lukustamisest. Ratas on siin üks mugavamaid liikumisviise, kuid minul kahjuks selleks raha ei ole, hoolimata tõsiasjast, et see ka väga kallis ei ole. Ratas on ka üks enim varastatud asju siin linnas. Omamoodi valuuta kui nii võtta. Keegi seda siit ju kaasa ei vii. Räägiti ka second-hand poodidest, maksuametist jne jne. Palju räägiti ka tüüpilisest rootslasest. Nad on veidi ebakindlad inimesed ja tühja juttu ei salli ja enamasti usuvad, et nad peavad palju vaeva nägema, et lahe olla jne jne ... Ma ei tea, eks igasuguseid on, ent vaiksed on nad küll. Välja-arvatud juhul kui tekib võimalus pidutseda. Nädalavahetusi nad hindavad, sest tööd teevad nad kõvasti, hoolimata sagedastest Fikadest. Enne praktilist tuuri ostsime piletid International gasque-ile. Üks suuremaid ja uhkemaid siin, kuhu paljud internatsionaalid lähevad. Kahjuks ei jätku pileteid kõigile. Usun, et kui müüki panna, saaks päris kena boonuse, ent miks ma seda tegema peaks? See saab toimuma 12. oktoobril.
Ühel Rootsi kultuuri tutvustaval fikal käisime Östgöta (hääldada saab kahte moodi: Östjööta või Öhhööta) nationis. Liitusin ka sellega. Aga jälle, meid oli seal mingi sada ja nemad (rahvusvaheliste üliõpilastega tegelevad sekretärid) ütlesid, et arvasid, et mingi 15 ilmub välja. See ei ole ju loogiline, kui sul on spetsiaalne üritus 800 inimesele, mis kattub umbes ühe teisega (seda juhtus), siis on ootuspärane, et tuleb rohkem kui 15. Nad tõesti ei arva, et keegi neid niisama kuulama tahab tulla. Igatahes, miks ma liitusin. Üks neist rääkijatest, Sandra, näis tore ning täitsa kena ja kuna maja ka mulle meeldis ja ka liikmete arv 2600 on hea keskmine, siis otsustasingi liituda. Mulle meeldis ka üks teine, Kalmars, aga sealne õhkkond on liiga hipi mu jaoks. Suuremaid nagu Stockholm ja Norrland ma ei kaalunud kuna 5000 liiget teeb olukorra väga impersonaalseks. Siiani olen enam-vähem rahul valikuga. Muide samal üritusel kohtusin ühe eestlasega. Astrid õpib siin ajalugu magistri tasemel. Astrid on suurepärane vestluskaaslane ja ei ütle kunagi ei mõnele heale plaanile kui just töökohustused ei sega. Tema on Kalmaris. Ta on olnud ka väga edukas nende rootslaste ülesleidmisel, kes Eesti keelt emakeelena kõnelevad. Minu saak on üks noormees, kelle vanavanemad elavad Eestis, ent nendega Eesti keeles ta ei suhtle.
Käisime ka rootsi traditsioonilist toitu proovimas. Minu jaoks midagi eksootilist polnud. Toit nagu toit ka Eestis. Surströmmingut välja muidugi ei toodud. See oleks ilmselt kena enamuse rahvusvahelistest ära ehmatanud.
Ülikool ja linn korraldasid meile kõigile vastuvõtu Ülikooli peahoones, mis ehitati ülikooli 400. aastapäeva puhul (Uppsala Ülikool asutati 1477). Sellega on ka üks pool-naljakas lugu, aga mitte siin. Natuke lonkas korraldamine ühte ja kohati kahte jalga. Kohe uksest sisse minnes oli kitsas eessaal vms ja seal olid esindatud kõik asutused, kellega siin kokku puutuda võib (ka nationid) ja nii nad siis rääkisid seal, kes parasjagu kuulata soovis. Raske oli midagi kuulda kogu selle sagimise ja ülevate emotsioonide keskel. Muide see ei ole mitte tavaline, et üliõpilased peahoonesse saavad. Siin on nii mõnigi kohalik õpilane, kes ei satu kunagi sinna. Mingi täistund algas ametlik vastuvõtt suures saalis. Kulda ja kristalli on sinna ikka üksjagu kokku kuhjatud. Domineerivad on väga tumedad toonid. ja hoone konstruktsioonis on metalli seal, kus seda oodatagi ei oska. Kõne pidasid nii Ase-rektor kui linnapea, aga ka Üliõpilasesinduse president. Midagi erilist teile välja tuua ei ole. Kõnede vahel esines kordamööda kaks orkestrit. Minu jaoks kõige pentsikum oli, et üks orkester oleks nagu tänavalt tulnud. Kes oli tossudes ja lühikeste pükstega, kes mõne muu mugava vabaaja kehakattega. Huvitav... Show orkester oli äge. Kostüümid ja Sinatra. Mis sa veel oskad tahta. Lõppes kõik mingi magusa ja peaaegu alkohoolse joogiga ning kommidega, mida ma võtsin kohatult palju. Nimetatud suhkrulahus annab hea kujutuse jookidest ja söökidest siin. Keskmiselt on kõiges suhkrut ja soola väga palju. Vähemalt mulle tundub nii. Ainult kohvi joovad nad nii nagu see kannust parasjagu tuleb.
Selle nädala jooksul tegime veel nii mõndagi, veel tuure, ajaloolisi ja praktilisi, aga mõne asja pean ju enda teada ka jätma. Millest ma muidu räägin kui tagasi tulen.
Ajutine pilet käes, suundusime grillipeo juurde tagasi, kus üks tore normees karjus pidu 8/5 (Pidu Flogstas 8. majas ja 5. korrusel). Oli ja ei olnud ka. Lõppes see kõik 9. maja katusel. Iga maja katusel on võimalik pidutseda ja vaade on ka päris kena.
Sellest nädalast tuleb mulle veel meelde praktiline tuur (VG), mis seda ka oli. Räägiti ratastest ja nende lukustamisest. Ratas on siin üks mugavamaid liikumisviise, kuid minul kahjuks selleks raha ei ole, hoolimata tõsiasjast, et see ka väga kallis ei ole. Ratas on ka üks enim varastatud asju siin linnas. Omamoodi valuuta kui nii võtta. Keegi seda siit ju kaasa ei vii. Räägiti ka second-hand poodidest, maksuametist jne jne. Palju räägiti ka tüüpilisest rootslasest. Nad on veidi ebakindlad inimesed ja tühja juttu ei salli ja enamasti usuvad, et nad peavad palju vaeva nägema, et lahe olla jne jne ... Ma ei tea, eks igasuguseid on, ent vaiksed on nad küll. Välja-arvatud juhul kui tekib võimalus pidutseda. Nädalavahetusi nad hindavad, sest tööd teevad nad kõvasti, hoolimata sagedastest Fikadest. Enne praktilist tuuri ostsime piletid International gasque-ile. Üks suuremaid ja uhkemaid siin, kuhu paljud internatsionaalid lähevad. Kahjuks ei jätku pileteid kõigile. Usun, et kui müüki panna, saaks päris kena boonuse, ent miks ma seda tegema peaks? See saab toimuma 12. oktoobril.
Ühel Rootsi kultuuri tutvustaval fikal käisime Östgöta (hääldada saab kahte moodi: Östjööta või Öhhööta) nationis. Liitusin ka sellega. Aga jälle, meid oli seal mingi sada ja nemad (rahvusvaheliste üliõpilastega tegelevad sekretärid) ütlesid, et arvasid, et mingi 15 ilmub välja. See ei ole ju loogiline, kui sul on spetsiaalne üritus 800 inimesele, mis kattub umbes ühe teisega (seda juhtus), siis on ootuspärane, et tuleb rohkem kui 15. Nad tõesti ei arva, et keegi neid niisama kuulama tahab tulla. Igatahes, miks ma liitusin. Üks neist rääkijatest, Sandra, näis tore ning täitsa kena ja kuna maja ka mulle meeldis ja ka liikmete arv 2600 on hea keskmine, siis otsustasingi liituda. Mulle meeldis ka üks teine, Kalmars, aga sealne õhkkond on liiga hipi mu jaoks. Suuremaid nagu Stockholm ja Norrland ma ei kaalunud kuna 5000 liiget teeb olukorra väga impersonaalseks. Siiani olen enam-vähem rahul valikuga. Muide samal üritusel kohtusin ühe eestlasega. Astrid õpib siin ajalugu magistri tasemel. Astrid on suurepärane vestluskaaslane ja ei ütle kunagi ei mõnele heale plaanile kui just töökohustused ei sega. Tema on Kalmaris. Ta on olnud ka väga edukas nende rootslaste ülesleidmisel, kes Eesti keelt emakeelena kõnelevad. Minu saak on üks noormees, kelle vanavanemad elavad Eestis, ent nendega Eesti keeles ta ei suhtle.
Käisime ka rootsi traditsioonilist toitu proovimas. Minu jaoks midagi eksootilist polnud. Toit nagu toit ka Eestis. Surströmmingut välja muidugi ei toodud. See oleks ilmselt kena enamuse rahvusvahelistest ära ehmatanud.
Ülikool ja linn korraldasid meile kõigile vastuvõtu Ülikooli peahoones, mis ehitati ülikooli 400. aastapäeva puhul (Uppsala Ülikool asutati 1477). Sellega on ka üks pool-naljakas lugu, aga mitte siin. Natuke lonkas korraldamine ühte ja kohati kahte jalga. Kohe uksest sisse minnes oli kitsas eessaal vms ja seal olid esindatud kõik asutused, kellega siin kokku puutuda võib (ka nationid) ja nii nad siis rääkisid seal, kes parasjagu kuulata soovis. Raske oli midagi kuulda kogu selle sagimise ja ülevate emotsioonide keskel. Muide see ei ole mitte tavaline, et üliõpilased peahoonesse saavad. Siin on nii mõnigi kohalik õpilane, kes ei satu kunagi sinna. Mingi täistund algas ametlik vastuvõtt suures saalis. Kulda ja kristalli on sinna ikka üksjagu kokku kuhjatud. Domineerivad on väga tumedad toonid. ja hoone konstruktsioonis on metalli seal, kus seda oodatagi ei oska. Kõne pidasid nii Ase-rektor kui linnapea, aga ka Üliõpilasesinduse president. Midagi erilist teile välja tuua ei ole. Kõnede vahel esines kordamööda kaks orkestrit. Minu jaoks kõige pentsikum oli, et üks orkester oleks nagu tänavalt tulnud. Kes oli tossudes ja lühikeste pükstega, kes mõne muu mugava vabaaja kehakattega. Huvitav... Show orkester oli äge. Kostüümid ja Sinatra. Mis sa veel oskad tahta. Lõppes kõik mingi magusa ja peaaegu alkohoolse joogiga ning kommidega, mida ma võtsin kohatult palju. Nimetatud suhkrulahus annab hea kujutuse jookidest ja söökidest siin. Keskmiselt on kõiges suhkrut ja soola väga palju. Vähemalt mulle tundub nii. Ainult kohvi joovad nad nii nagu see kannust parasjagu tuleb.
Selle nädala jooksul tegime veel nii mõndagi, veel tuure, ajaloolisi ja praktilisi, aga mõne asja pean ju enda teada ka jätma. Millest ma muidu räägin kui tagasi tulen.
 |
| Sama pildi võiks Liisu ilmselt ka Amsterdamis teha - rattad on siin tõesti populaarsed |
 |
| Ülikooli peahoone suur saal |
 |
| Too eessaal, kus kõik need tutvustavad lauakesed ja pea 800 inimest üritas liikuda ja elust siin paremat ülevaadet saada |
 |
| Peahoone väljast. Küsite, kes see mees on? Üks omal ajal päris mõjukas kirjanik, ent inimesed kipuvad teda juba unustama ja tema kohalolu vajalikkust küsimärgi alla seadma. |
 |
| Minu Nationi hoone väljast. Selle ees on üks meesoost-külvaja (tants, teate küll), aga lugu on selline, et kuskil taheti mingit purskkaevu ehitada, kuid sellest ideest loobuti ja kuna meest ei olnud kuskile viia, siis toodi see selle maja ette... Kõigel siin ei ole alati sentimentaalne mõte ja see võib ära ehmatada alguses, kui sa oled Eestist, kus igale kivile on püha tähendus antud... Pildid jälle Internetist! |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar